Smaller By Category
Kallisto
Kallisto on kÔige kaugem Galileo kuu. See tiirleb kaugemal, kui kÔik teised Galileo kuud ja seetÔttu saab kÔige rohkem meteooridega pihta. KÔik need kokkupÔrked on tekitanud vÀga-vÀga palju kraatreid.
Ameerika Ăhendriigid
See on USA. See vĂ”ib tunduda suurem kui Pluuto, mille pindala on kera tagakĂŒlje tĂ”ttu suurem.
Io
Io-l on vĂ€ga palju vulkaane - kĂ”ige rohkem PĂ€ikesesĂŒsteemis. Io geisrid purskavad kĂŒlmunud vÀÀveldioksiidi jugasid 500 kilomeetri kaugusele kosmosesse. Io maastik muutub pidevalt. Ăhe aastaga vĂ”ib see muutuda tundmatuseni.
Larger By Category
Titan
Titan on Saturni suurim kuu. Sellel on vÀga tihe atmosfÀÀr, mis koosneb pÔhiliselt lÀmmastikust. Ka Maa atmosfÀÀr koosneb pÔhiliselt lÀmmastikust. Titanil on vedela metaani mered. Selle temperatuur on -180 °C. Seal on isegi kontinent nimega Xanadu.
Ganymedes
Ganymedes on PĂ€ikesesĂŒsteemi suurim kuu. See tiirleb ĂŒmber Jupiteri ja avastati Galileo poolt. SeepĂ€rast nimetatakse seda Galileo kuuks. Ganymedes't ei tohi segamini ajada Ganymed'iga, asteroidiga, mille nime lĂ”pus puudub es.
Marss
Marssi tuntakse punase planeedina. See on punane tÀnu roostele. Paljud usuvad, et kunagi eksisteeris Marsil vesi ja elu. Isegi, kui see on tÔsi, siis ei meenutaks Marsi elanikud vÀikseid rohelisi mehikesi.