120,000 kilomeetrit!
Saturn on Päikesest arvates kuues planeet ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet. Ekvaatoril on ta umbes 120 000 kilomeetrit lai, rõngaid arvestamata. Saturn on lamestunum kui ükski teine planeet, seetõttu on tema keskmine läbimõõt ehk sama ruumalaga ideaalse kera laius väiksem: 116 464 kilomeetrit.
Saturn on gaasihiid ja tal puudub tahke pind, seetõttu mõõdetakse tema suurust atmosfääris teatud tasemeni. Astronoomid kasutavad kõrgust, kus rõhk on 1 baar, ligikaudu sama mis õhurõhk Maa merepinnal.
Nii mõõdetuna on Saturn ekvaatoril 120 536 kilomeetrit lai, kuid poolusest poolusesse vaid 108 728 kilomeetrit. Vahe, 11 808 kilomeetrit, on peaaegu Maa laius. Laius ekvaatoril on teada umbes 10 kilomeetri täpsusega.
Rõngad on planeedist palju laiemad, kuid palju õhemad. Rõngassüsteem ulatub Saturnist kuni 282 000 kilomeetri kaugusele, ometi on peamised rõngad tavaliselt vaid umbes 10 meetrit paksud.
Nagu Jupiter, koosneb ka Saturn peamiselt vesinikust ja heeliumist, samast kahest põhikomponendist, millest koosneb Päike. Tihedus on see, kui tihedalt on mass ruumi pakitud. Saturni mass on 95 korda ja ruumala umbes 760 korda suurem kui Maal, seega on tema keskmine tihedus vaid umbes üks kaheksandik Maa tihedusest. Ta on ainus planeet, mille keskmine tihedus on väiksem kui vee tihedus.
Saturni rõngad koosnevad miljarditest jää- ja kivitükkidest. Enamiku suurus ulatub tolmupeentest teradest maja suuruste tükkideni ja mõned on mäe suurused. Rõngad võivad olla komeetide, asteroidide või kuude tükid, mille Saturni gravitatsioon on lõhki rebinud.
Peamisi rõngaid nimetatakse A, B ja C. A- ja B-rõngast eraldab 4 700 kilomeetri laiune vahe, mida nimetatakse Cassini vaheks. 2025. aasta märtsi seisuga olid astronoomid kinnitanud Saturni ümber 274 kuud, palju rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Ühel neist, Titanil, on vedela metaani järvi.