3,500 kilomeetrit!
Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane ja selle läbimõõt on umbes 3 475 kilomeetrit. See on keskmine läbimõõt, veidi rohkem kui veerand Maa läbimõõdust. Kuu on Päikesesüsteemi suuruselt viies kuu.
NASA annab Kuu keskmiseks raadiuseks 1 737,4 kilomeetrit, millest tuleneb keskmine läbimõõt umbes 3 475 kilomeetrit. Kuu on peaaegu täiuslik kera. Selle raadius ekvaatoril, 1 738,1 kilomeetrit, on vaid umbes 2 kilomeetrit suurem kui raadius poolustel.
Pind ei ole siiski sile. Kõrgeima ja madalaima punkti kõrguste vahe on umbes 13 kilomeetrit. Pinna all on koore paksus Maa poole jääval küljel umbes 40 kilomeetrit ja Kuu tagaküljel kuni umbes 60 kilomeetrit.
Päike on umbes 400 korda laiem kui Kuu. Päike asub ka ligikaudu 400 korda kaugemal, mistõttu paistavad need kaks Maa taevas peaaegu ühesuurused. Seetõttu suudab Kuu täielikul päikesevarjutusel Päikese peaaegu täpselt kinni katta.
Sobivus ei ole täpne. Kuu kaugus Maast kõigub tiirlemise käigus umbes 357 000 ja 407 000 kilomeetri vahel. Kui Kuu on kaugel, paistab see liiga väike, et kogu Päikest katta, ja Kuu ümber on näha päikesevalguse rõngas. Seda nimetatakse rõngasvarjutuseks.
Kuu eemaldub Maast ka aegamisi, umbes 3,8 sentimeetrit aastas. Rohkem kui 600 miljoni aasta pärast paistab Kuu alati liiga väike, et kogu Päikest katta.
Teadlased arvavad, et Kuu tekkis pärast seda, kui umbes Marsi suurune keha põrkas mitu miljardit aastat tagasi Maaga kokku. Mõlema keha praht koondus orbiidile ja liitus Kuuks. Uus Kuu oli alguses sula. Umbes 100 miljoni aasta jooksul oli enamik sellest kogu Kuud hõlmavast „magmaookeanist“ tahkunud ning kergemad kivimid tõusid pinnale ja moodustasid koore.
2026. aasta seisuga on Kuu ainus maailm peale Maa, kus inimesed on käinud. Apollo astronaudid tõid tagasi 382 kilogrammi Kuu kivimeid ja pinnast, mida teadlased uurivad praegugi.