How big is Europa?

Europa on üks Jupiteri neljast suurest kuust ja selle läbimõõt on umbes 3 120 kilomeetrit. See on selle keskmine läbimõõt, veidi väiksem kui Kuu laius. Europat katab jääkest ning teadlaste arvates on selle all soolane ookean.

Suurus

NASA andmetel on Europa keskmine raadius 1 560,8 kilomeetrit. Keskmine raadius on täiusliku kera raadius, mille ruumala on sama mis Europal. Selle kahekordistamine annab keskmiseks läbimõõduks umbes 3 120 kilomeetrit. NASA reaktiivmootorite laboratoorium esitab sama raadiuse, mis on teada 0,3 kilomeetri täpsusega.

Europa on väikseim neljast kuust, mille Galileo Galilei avastas 1610. aastal Jupiteri ümber ja mida praegu nimetatakse Galilei kuudeks. Ülejäänud kolm, Io, Ganymedes ja Kallisto, on kõik laiemad.

Suuruste võrdlused

Europa on umbes üheksa kümnendikku Kuu laiusest (Kuu läbimõõt on 3 475 kilomeetrit).
Io, Jupiterile lähem järgmine suur kuu, on umbes 3 640 kilomeetrit lai ehk umbes 17% laiem kui Europa.
Europa on umbes veerand Maa laiusest ja Maa ruumala on umbes 68 korda suurem kui Europa oma.
Kui Jupiter oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Europa umbes 5 millimeetri laiune helmes, mis tiirleks umbes 1,2 meetri kaugusel palli keskpunktist.
Umbes 74 maratoni, otsakuti ritta pandud, ulatuksid Europa laiuseni.

Ookean jää all

Teadlaste arvates on Europa jääkest 15–25 kilomeetrit paks. Selle all asub 60–150 kilomeetri sügavune ookean. Europa on vaid veerand Maa laiusest, kuid selle ookean võib sisaldada umbes kaks korda rohkem vett kui kõik Maa ookeanid kokku.

Parimad tõendid ookeani kohta saadi NASA kosmosesondilt Galileo, mis uuris Jupiterit ja selle kuid aastatel 1995–2003. Galileo leidis, et Europa häirib Jupiteri magnetvälja viisil, mis viitab sügavale soolase vee kihile. Seda peab veel kinnitama tulevane missioon.

Noor ja pragunenud pind

Europal on väga vähe kraatreid, seega on selle pind noor. Loendatud kraatrite põhjal on pind kõige rohkem 40–90 miljonit aastat vana, olenevalt sellest, millist loendust kasutada. Punakaspruunid praod ristuvad jääl igas suunas ja mõned neist ulatuvad tuhandete kilomeetrite pikkuseni. Kuna pind on jää, peegeldab Europa 5,5 korda rohkem päikesevalgust kui Kuu.

Praod on tõenäoliselt tekkinud loodete mõjul. Io, Europa ja Ganymedes tõmbavad üksteist korrapärase rütmiga: iga Ganymedese tiiru kohta teeb Europa kaks tiiru ja Io neli. Need tõmbed hoiavad Europa orbiidi veidi väljavenitatuna, mistõttu Jupiteri tõmme Europale muutub pidevalt. Muutuv tõmme venitab kuud ja lõdvestab seda ning see pragundab tõenäoliselt jääd.

Europa külastamine

NASA kosmosesond Europa Clipper startis 14. oktoobril 2024 ja peaks jõudma Jupiterini 2030. aasta aprillis. See hakkab tiirlema ümber Jupiteri ja teeb Europa lähedal 49 möödalendu. Selle peamine eesmärk on välja selgitada, kas jää all on elule sobivaid kohti.