42.2 kilomeetrit!
Maraton on jooksuvõistlus kindlaksmääratud distantsil 42,195 kilomeetrit. World Athletics, spordiala rahvusvaheline juhtorganisatsioon, määrab selle distantsi oma reeglites kindlaks. See mõõdetakse mööda lühimat teed, mida jooksja võiks rajal läbida.
Maratoni distants on täpne. World Athleticsi reeglites on maraton loetletud maanteejooksu tavadistantside hulgas pikkusega 42,195 kilomeetrit ja World Athleticsi ülevaade maratoni ajaloost annab sama distantsi kui 26 miili 385 jardi. Need kaks langevad kokku umbes sentimeetri täpsusega: 26 miili 385 jardi on 42 194,988 meetrit.
Maratonil ei ole kindlat stardi- ega finišipaika. Iga võistlus märgib oma raja maanteele, mis võib olla ring, edasi-tagasi rada või mitu ringi. Mõned suurte meistrivõistluste maratonid lõpevad staadionil. Olenemata marsruudist ei tohi rada olla lühem kui 42,195 kilomeetrit.
Võistlus on nime saanud legendi järgi. Kreeka sõdur nimega Philippides ehk Pheidippides olevat jooksnud 42 kilomeetrit Marathoni lahinguväljalt Ateenasse. Ta teatas, et sissetungivad pärslased on võidetud, ja suri seejärel kurnatusse.
Esimeste tänapäevaste olümpiamängude kavas, mis peeti 1896. aastal Ateenas, oli umbes 40 kilomeetri pikkune maraton. 1908. aasta Londoni olümpiamängudel määrati distantsiks 26 miili. World Athleticsi andmetel lisati siis veel 385 jardi. Start viidi kaugemale taha, et Windsoris asuvas kuninglikus lastetoas olevad lapsed saaksid starti näha, finiš jäi aga White City staadionil kuninganna Alexandra ette.
Distants 26 miili 385 jardi sai standardiks 1921. aastal. Naised jooksid maratoni olümpiamängudel esimest korda 1984. aastal Los Angelesis.
World Athletics ja AIMS, maratonide ja distantsijooksude ühendus, kiidavad maanteeraja mõõtmiseks heaks vaid ühe viisi: kalibreeritud jalgratta meetodi. Mõõtja sõidab rada läbi jalgrattaga, mille esirattal on loendur, mis registreerib, mitu korda ratas pöördub. Selle arvu võrdlemine teadaoleva pikkusega kalibreerimisraja arvuga annab võistlusraja pikkuse.
Võistlustel, mis lähevad arvesse maailma edetabelites, peab mõõtmine olema täpne 0,1% ehk 42 meetri piires ja selle peab ette tegema rahvusvaheline rajamõõtja. Et rada ei osutuks kunagi lühikeseks, soovitatakse mõõtjatel lisada 0,1%, märkides välja 1 001 meetrit iga kilomeetri kohta. Nii märgitud rada on ametlikust distantsist umbes 42 meetrit pikem.
Rada tuleb uuesti mõõta viie aasta pärast, isegi kui selle juures pole midagi muutunud. Et aeg läheks arvesse maailmarekordina, ei tohi rada stardist finišini langeda rohkem kui 1 meetri võrra iga kilomeetri kohta. Start ja finiš ei tohi olla üksteisest sirgjooneliselt kaugemal kui pool võistlusdistantsi. Need reeglid hoiavad ära, et rada ei oleks liiga järsult allamäge ega annaks jooksjatele pikka aega tagantuult.