How big is Kallisto?

Kallisto on Jupiteri kuudest suuruselt teine ja selle läbimõõt on umbes 4 820 kilomeetrit. See on keskmine läbimõõt, peaaegu sama mis planeedi Merkuuri läbimõõt. Kallisto pind on kaetud kraatritega ja NASA kirjeldab seda Päikesesüsteemi kõige tihedamalt kraatritega kaetud pinnana.

Suurus

NASA annab Kallisto keskmiseks raadiuseks 2 410,3 kilomeetrit, seega on selle keskmine läbimõõt umbes 4 820 kilomeetrit. Keskmine läbimõõt on sama ruumalaga ideaalse kera läbimõõt. NASA annab ka Kallisto ekvaatori ümbermõõduks umbes 15 144 kilomeetrit, millest arvutades saadakse sama läbimõõt.

NASA reaktiivliikumise labor esitab sama raadiuse, mida teatakse 1,5 kilomeetri täpsusega. Päikesesüsteemis on Kallistost suuremaid kuusid vaid kaks: Jupiteri Ganymedes ja Saturni Titan.

Suuruste võrdlused

Merkuur on Kallistost vaid umbes 1% laiem, kuid selle mass on umbes kolm korda suurem kui Kallisto mass.
Kallisto on umbes 1,4 korda laiem kui Kuu.
Ganymedes, Jupiteri suurim kuu, on umbes 9% laiem kui Kallisto.
Kallisto laius on veidi alla kahe viiendiku Maa laiusest.
Kui Jupiter oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Kallisto umbes 8 millimeetri laiune helmes, mis tiirleks umbes 3,2 meetri kaugusel palli keskpunktist.

Iidne kraatritega kaetud pind

Kallisto jäine ja kivine pind on umbes 4 miljardit aastat vana ning kaetud mitmesuguse kuju ja suurusega kraatritega. Kraatrid on endiselt nähtavad, mistõttu teadlased arvavad, et Kallistol on geoloogilist aktiivsust vähe. Seal pole aktiivseid vulkaane ega liikuvaid laamasid, mis kraatreid kulutaksid. Pinnal leiduvad heledad laigud on arvatavasti kraatrite tipud, mida katab veejää.

Võimalik peidetud ookean

NASA kosmosesondi Galileo 1990ndatel saadud andmed viitavad sellele, et Kallistol võib olla soolane ookean umbes 250 kilomeetri sügavusel pinnast. Hilisemad uuringud viitavad sellele, et ookean võib asuda pinna all sügavamal, kui algul arvati, või ei pruugi seda üldse olla. Kui ookean on olemas ja puutub kokku kivimiga, võib see pakkuda osa tingimustest, mida elu vajab.

Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond Juice, mis lennutati välja 2023. aastal, peaks Jupiterini jõudma 2031. aasta juulis. See lendab mööda Kallistost, Europast ja Ganymedesest ning uurib nende jäiseid kestasid ja ookeane, mis nende all võivad asuda.