How big is Ganymedes?

Ganymedes on Jupiteri suurim kuu ja suurim kuu Päikesesüsteemis. Selle läbimõõt on umbes 5 260 kilomeetrit. See arv on keskmine läbimõõt ehk keskmine laius. Ganymedes on laiem kui planeet Merkuur ja ainus teadaolev kuu, millel on oma magnetväli.

Suurus

NASA annab Ganymedese keskmiseks raadiuseks 2 631,2 kilomeetrit, mis teeb selle läbimõõduks 5 262 kilomeetrit. NASA reaktiivmootorite labor (Jet Propulsion Laboratory) esitab sama raadiuse, pluss-miinus 1,7 kilomeetrit.

Ganymedes on veidi vähem kui kaks korda tihedam kui vesi. Teadlaste arvates on sellel kolm põhikihti. Keskel on metallilise raua tuum. Selle ümber on kivimikest ja kivimikesta ümber paks, peamiselt jääst koosnev kest, mille ülemine osa moodustab pinna.

Suuruste võrdlused

Ganymedes on umbes poolteist korda laiem kui Kuu, mille läbimõõt on 3 475 kilomeetrit.
Saturni kuu Titan, suuruselt teine kuu ja järgmine väiksem objekt sellel saidil, on 5 150 kilomeetrit lai. See on vaid umbes 2% kitsam kui Ganymedes.
Marss, järgmine suurem objekt sellel saidil, on 6 779 kilomeetrit lai. Ganymedese laius on veidi rohkem kui kolm neljandikku Marsi laiusest.
Ganymedes on umbes 8% laiem kui Merkuur, mille läbimõõt on 4 879 kilomeetrit, kuid Ganymedese mass on alla poole Merkuuri massist.
Kui Jupiter oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Ganymedes umbes 9 millimeetri läbimõõduga helm, mis tiirleks umbes 1,8 meetri kaugusel.

Ookean jää all

Ganymedese jääkoore all on tõenäoliselt soolase vee ookean. NASA hindab, et ookean on umbes 100 kilomeetrit sügav, 10 korda sügavam kui Maa ookeanid. See asub umbes 150 kilomeetri paksuse, peamiselt jääst koosneva koore all. Ookeanis võib olla rohkem vett kui kogu Maa pinnal olevas vees.

Parimad tõendid andis Hubble'i kosmoseteleskoop. Ganymedesel esineb virmalisi, mis on hõõguvad gaasivööd põhja- ja lõunapooluse ümber. Jupiteri magnetvälja muutudes õõtsuvad virmalised edasi-tagasi. Nende õõtsumise ulatus viitab sellele, et pinna all on soolase vee ookean.

Kuu, millel on magnetväli

Ganymedes on ainus teadaolev kuu, mis tekitab ise magnetvälja. NASA kosmosesond Galileo avastas magnetvälja 1996. aastal. Väli pärineb Ganymedese metallilisest rauatuumast ja see põhjustab virmalisi. Kuna Ganymedes tiirleb Jupiterile lähedal, asub Ganymedese magnetväli Jupiteri magnetvälja sees.

Avastamine ja uurimine

Galileo Galilei avastas Ganymedese 7. jaanuaril 1610. Koos kolme teise Jupiteri suure kuuga, mille ta leidis, oli see üks esimesi teadaolevaid kuid, mis tiirlevad ümber mõne muu planeedi kui Maa. Ganymedes tiirleb ümber Jupiteri umbes iga 7,2 päeva tagant keskmiselt ligikaudu 1,07 miljoni kilomeetri kaugusel.

NASA kosmosesond Juno pildistas Ganymedest lähedalt 2021. aasta juunis. Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond Juice startis 2023. aasta aprillis. 2026. aasta seisuga peaks see jõudma Jupiterini 2031. aasta juulis ja lõpetama oma missiooni Ganymedese orbiidil. See oleks esimene kosmoseaparaat, mis tiirleks ümber kuu Päikesesüsteemi välisosas.