How big is Jupiter?

Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet ja Päikesest arvates viies planeet. See on umbes 140 000 kilomeetrit lai, 11 korda laiem kui Maa. See näitaja on Jupiteri keskmine läbimõõt, 139 822 kilomeetrit. Nii lai on täiuslik kera, mille ruumala on sama mis Jupiteril.

Suurus

Jupiter on gaasihiid, millel puudub tahke pind, seepärast mõõdetakse selle suurust mitte maapinnani, vaid kindla kõrguseni atmosfääris. Astronoomid kasutavad kõrgust, kus rõhk on 1 baar, umbes sama mis õhurõhk Maa merepinnal.

Jupiter on ka veidi lapik, nagu pall, mida on ülalt ja alt kokku surutud. Ekvaatoril on see 142 984 kilomeetrit lai, kuid poolusest poolusesse on 133 708 kilomeetrit. Vahe, 9 276 kilomeetrit, on umbes kolmveerand Maa läbimõõdust. Ekvaatori laiust teatakse umbes 10 kilomeetri täpsusega. Jupiteril on ka kõigist planeetidest lühim ööpäev: ta pöörleb ümber telje ühe korra 9,9 tunni jooksul.

Suuruste võrdlused

Jupiteri ruumala on umbes 1 300 korda suurem kui Maa ruumala.
Saturn, suuruselt järgmine planeet, on keskmiselt 116 464 kilomeetrit lai. Jupiter on sellest 1,2 korda laiem.
Päikese läbimõõt on umbes 1,39 miljonit kilomeetrit, nii et selle laiuses mahuks kõrvuti umbes 10 Jupiterit.
Kui Jupiter oleks kahandatud 24 sentimeetri laiuse korvpalli suuruseks, oleks Maa 2,2 sentimeetri laiune pall, umbes viinamarja suurune.

Gaasist planeet

Jupiter koosneb enamasti vesinikust ja heeliumist, samadest põhikomponentidest nagu Päike. Selle triibud on külmad ja tuulised ammoniaagi- ja veepilved. Sügaval sees muudab purustav rõhk vesiniku gaasi vedelikuks, mistõttu on Jupiteri vesinikuookean Päikesesüsteemi suurim ookean.

Jupiteri mass on 318 korda suurem kui Maa mass. Kui Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi, haaras Jupiter enda alla suurema osa ainest, mis pärast Päikese teket üle jäi. Päikest arvestamata sai ta ainet üle kahe korra rohkem kui kõik teised Päikesesüsteemi kehad kokku. Sellegipoolest ei kasvanud ta piisavalt massiivseks, et hakata tähe kombel särama.

Kuud

2026. aasta seisuga on Jupiteril üle 90 teadaoleva kuu. Neli suurimat, Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto, nägi esimesena astronoom Galileo Galilei 1610. aastal varase teleskoobiga. Ganymedes on Päikesesüsteemi suurim kuu, suurem isegi kui planeet Merkuur. Io on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim keha ning Europa jääkoore all võib peituda vedela vee ookean.