3,600 kilomeetrit!
Io on Jupiteri neljast suurest kuust planeedile kõige lähem ja selle läbimõõt on umbes 3 640 kilomeetrit. See on keskmine läbimõõt, veidi suurem kui Kuu läbimõõt. Io on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim maailm.
NASA annab Io keskmiseks raadiuseks 1 821,5 kilomeetrit, seega on selle keskmine läbimõõt umbes 3 640 kilomeetrit. Keskmine läbimõõt on sama ruumalaga ideaalse kera läbimõõt. Io on Jupiteri kuudest suuruselt kolmas, Ganymedese ja Kallisto järel.
Io pind ei püsi paigal. Io tiirleb Jupiterist umbes 422 000 kilomeetri kaugusel ja Jupiteri gravitatsioon tekitab Io tahkes pinnases looded. Pind kerkib ja vajub kuni 100 meetrit. Maal tõusevad ja langevad suurimad ookeanilooded umbes 18 meetrit ning need on vees, mitte kivimis.
Iol on sadu vulkaane ja mõni neist paiskab laavasuihte kümnete kilomeetrite kõrgusele. Nende soojus tekib gravitatsioonilisest tõmblemisest. Jupiteri tohutu gravitatsioon tõmbab Iot ja seda teevad ka kaks kaugemat kuud, Europa ja Ganymedes.
Need kolm kuud liiguvad korrapärases rütmis: iga Ganymedese tiiru kohta teeb Europa kaks tiiru ja Io neli. Nende korduvad tõmbed hoiavad Io orbiiti piklikuna, nii et Io kaugus Jupiterist muutub pidevalt. Muutuvad looded kuumutavad Io sisemust ja sulakivim pääseb pinnale. Laava täidab kraatreid ja moodustab uusi tasandikke, nii et Io pind uueneb pidevalt.
Galileo Galilei avastas Io 8. jaanuaril 1610 koos kolme teise Jupiteri kuuga. Need olid esimesed kuud, mis leiti tiirlemas ümber mõne muu planeedi kui Maa. Esimesed märgid Io vulkaanidest ilmnesid 1979. aastal, kui NASA kosmosesond Voyager 1 tabas ühe vulkaani purskamas.