950 petameetrit!
Laguuni udukogu on hiiglaslik gaasi- ja tolmupilv, kus tekivad uued tähed. See asub Maast umbes 4 300 valgusaasta kaugusel Amburi tähtkujus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Udukogu on umbes 100 valgusaastat ehk 950 triljonit kilomeetrit lai. Nime on see saanud laia tumeda riba järgi, mis meenutab laguuni ja jagab udukogu helendava gaasi kaheks osaks.
Laguuni udukogu on H II piirkond, vesinikupilv, mis helendab, sest massiivsete noorte tähtede ultraviolettkiirgus on selle aatomitelt elektrone lahti kiskunud. Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) kirjeldab seda kui 100 valgusaasta laiust hiidpilve. Selliste helendavate pilvede 1959. aasta kataloogis on selle laius taevas 90 kaareminutit ehk 1,5 kraadi, kus kaareminut on 1/60 kraadi.
2019. aastal mõõtsid astronoomid Gaia kosmoseteleskoobiga kaugused umbes 900 udukogu noore täheni. Nad leidsid umbes 4 300 valgusaastat ja sellisel kaugusel on 90 kaareminutit umbes 110 valgusaastat. NASA ja ESO veebilehtedel on toodud kaugused vahemikus umbes 4 000–5 200 valgusaastat.
Nagu teised helendavad pilved, hajub ka see udukogu servast järk-järgult, seepärast oleneb selle suurus sellest, kui palju nõrka helendust arvesse võetakse. 2017. aasta uuringus, kus kaardistati gaasi udukogu ulatuses, kasutati pilti, mis oli umbes 66 × 41 valgusaasta suurune. Udukogu ise on palju suurema ja tumedama gaasipilve valgustatud osa, mille ulatus on umbes 160 valgusaastat.
Noor täheparv NGC 6530 asub udukogu keskkoha lähedal, veidi udukogu ees. Parve tähed on vaid 1–2 miljonit aastat vanad. Enamik ultraviolettkiirgusest, mis gaasi helendama paneb, pärineb kahelt massiivselt tähelt, 9 Sagittarii ja HD 165052.
Udukogus laiali asuvad tumedad laigud on tihedad gaasi- ja tolmupilved, mis tõmbuvad omaenda raskuse all kokku ja millest tekivad uued täheparved. Neist pilvedest väikseimaid nimetatakse globuliteks. Keskme lähedal on väike piirkond nimega „Liivakell“ (Hourglass), kus on kaks keerduvat tornaadolaadset gaasilehtrit, kumbki umbes pool valgusaastat pikk.
Itaalia astronoom Giovanni Battista Hodierna avastas Laguuni udukogu 1654. aastal. Seda tuntakse ka nime all Messier 8, Charles Messier' kataloogi järgi. Pimeda taeva all on see palja silmaga nõrgalt näha ning binokli või väikese teleskoobiga on see selgesti nähtav. NASA nimetab parimaks vaatluskuuks augustit.