How big is Linnutee?

Linnutee on galaktika, kus asuvad Päike, Maa ja kõik öötaevas nähtavad tähed. Galaktika on tohutu tähtede, gaasi ja tolmu kogum, mida hoiab koos gravitatsioon. Linnutee peamise tähtedest koosneva ketta läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat; valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Nõrgemad tähed ulatuvad palju kaugemale.

Suurus

Päike asub Linnutee sees, mistõttu ei saa keegi kogu galaktikat väljastpoolt pildistada. Astronoomid tuletavad selle kuju ja suuruse, kaardistades Päikese ümbruse tähti ja võrreldes tulemusi teiste galaktikatega. Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kirjeldab ketast, kus asub enamik galaktika tähti, kui ketast, mille raadius on umbes 50 000 valgusaastat ja paksus vaid umbes 1 000 valgusaastat. Seega on ketta läbimõõt umbes 100 000 valgusaastat, sama laiuse annab ka NASA.

Galaktikal pole teravat serva, sest tähed hõrenevad järk-järgult. 2018. aasta uuring võrdles ketta tasapinnas asuvate kaugete tähtede keemilist koostist ketast ümbritseva halo tähtede omaga. Leiti kettatähti, mis asuvad keskmest vähemalt 85 000 valgusaasta kaugusel ja tõenäoliselt üle 100 000. Neid tähti arvestades on ketta läbimõõt umbes 170 000 kuni 200 000 valgusaastat.

Ketta ümber on ligikaudu kerakujuline vanade tähtede ja täheparvede halo. ESA andmetel ulatub see keskmest umbes 100 000 valgusaasta kaugusele, seega on selle läbimõõt umbes 200 000 valgusaastat.

Suuruste võrdlused

Linnutee ketta läbimõõt on umbes 6 miljardit korda suurem kui keskmine Maa ja Päikese vaheline kaugus.
Kui ketas oleks kahandatud Maa laiuseks, oleks Päike ja Maa teineteisest umbes 2 millimeetri kaugusel ning Proxima Centauri, Päikesele lähim täht, asuks umbes 540 meetri kaugusel.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks ketta läbimõõt umbes 160 miljonit kilomeetrit, veidi rohkem kui tegelik Maa ja Päikese vaheline kaugus.
Ketas on umbes 100 korda laiem kui paks. Kui see oleks kahandatud korvpalli laiuseks (24 sentimeetrit), oleks selle paksus umbes 2,4 millimeetrit.
Andromeeda galaktika on lähim suur galaktika ja üks neist sellel saidil olevatest objektidest, mis on Linnuteest veidi suuremad. Selle särava ketta läbimõõt on umbes 140 000 valgusaastat, ehk umbes 1,4 korda laiem kui Linnutee ketas.

Millest Linnutee koosneb

Linnutee on vöötspiraalgalaktika. Selle keskmes on keskpaisend umbes kümne miljardi enamasti vana, punase tähega, mis moodustavad umbes 20 000 valgusaasta pikkuse vöödi. Seda ümbritsev ketas sisaldab enamiku galaktika tähti, mis paiknevad spiraalharudes. Noorte kuumade tähtede ja hõõguvate vesinikupilvede kaardid näitavad nelja peamist haru.

Täpselt keskmes asub ülimassiivne must auk Amburi A*, mille mass on umbes neli miljonit Päikese massi. NASA hindab, et galaktikas on kokku 100 kuni 400 miljardit tähte. Kogu galaktika asub tumeaine suuremas halos, mis ei kiirga valgust ja mida saab tuvastada ainult selle tõmbe kaudu tähtedele.

Päikese koht galaktikas

Päike asub Linnutee keskmest umbes 26 000 valgusaasta kaugusel, ligikaudu poolel teel ketta servani. See tiirleb ümber galaktika keskme, nagu Maa tiirleb ümber Päikese. Üks tiir kestab umbes 250 miljonit aastat.

Lamedast kettast seestpoolt vaadates moodustavad galaktika tähed pimedatel öödel taevas kahvatu riba. Selle piimja välimusega riba järgi on galaktika saanud oma ingliskeelse nime Milky Way ehk „Piimatee“. Riba annab aimu ka galaktika kujust. Kui Linnutee oleks ümar elliptiline galaktika, oleks selle tähed hajutatud hoopis üle kogu taeva.