1.3 zettameetrit!
Andromeeda galaktika, mida nimetatakse ka Messier 31-ks ehk M31-ks, on Linnuteele lähim suur galaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Andromeeda ere tähtedest koosnev ketas on umbes 140 000 valgusaasta läbimõõduga ning tuhmimad tähed ulatuvad palju kaugemale.
Andromeeda on spiraalgalaktika: lame tähtede ketas paisunud keskosa ümber. Maalt vaadates on selle ere ketas umbes kuus korda laiem kui täiskuu. See paistab pika ovaalina, sest seda nähakse peaaegu külgvaates, 77 kraadi kaldu.
Galaktikal pole selget serva, mistõttu mõõdavad astronoomid selle laiust sageli sinnamaani, kus kuma nõrgeneb kindla tuhmuse tasemeni. Sellel tasemel annab Heledate galaktikate kolmas viitekataloog (Third Reference Catalogue of Bright Galaxies) Andromeeda laiuseks umbes 190 kaareminutit, kusjuures kaareminut on kraadi kuuekümnendik. 2021. aasta uuringus kasutati tsefeiide, tähti, mille korrapärane pulseerimine paljastab nende tegeliku heleduse, et paigutada Andromeeda umbes 2,48 miljoni valgusaasta kaugusele. Sellel kaugusel on ere ketas umbes 140 000 valgusaasta läbimõõduga.
Ketas ei lõpe sellega. 2005. aastal mõõtsid astronoomid enam kui 2 800 tähe liikumist Andromeeda ümber ja leidsid tuhma, tükilise välimise ketta. See ulatub umbes 130 000 valgusaasta kaugusele keskmest ning mõned selle tähed asuvad peaaegu kaks korda kaugemal.
Seda tuhmi ketast arvestades on Andromeeda läbimõõt umbes 260 000 valgusaastat. NASA annab laiuseks umbes 220 000 valgusaastat ja Euroopa Kosmoseagentuur umbes 200 000.
Andromeeda on piisavalt hele, et seda pimedas kohas ilma teleskoobita näha. Vanim teadaolev ülestähendus selle kohta on pärsia astronoomi Abd al-Rahman al-Sufi kirjutatud teoses Kinnistähtede raamat 964. aastal.
Kuna Andromeeda on nii lähedal, hõlmab see taevast liiga suure osa, et Hubble'i kosmoseteleskoop saaks selle ühe vaatega jäädvustada. 2025. aasta jaanuaris avaldas NASA pildi, mis on koostatud enam kui 600 kattuvast Hubble'i pildist, mis on tehtud enam kui 10 aasta jooksul. Pildil on umbes 200 miljonit tähte, mis NASA sõnul on siiski vaid murdosa galaktika tähtede koguarvust.
Andromeeda tuhma välimise ketta tükid on peaaegu kindlasti väiksemate galaktikate jäänused, mille Andromeeda on lahti kiskunud. 2005. aasta uuringus jõuti järeldusele, et suur osa sellest välimisest kettast on tekkinud sel viisil – püütud tähtedest. NASA kirjeldab ka Andromeeda minevikku nii, et see sisaldab ühinemisi väiksemate galaktikatega, mis tiirlesid selle ümber.
Andromeeda läheneb praegu Linnuteele. Astronoomid on ammu ennustanud, et Andromeeda ja Linnutee põrkuvad umbes 4–5 miljardi aasta pärast ning ühinevad üheks elliptiliseks galaktikaks. 2025. aasta uuringus, mis kasutas Hubble'i ja Gaia kosmoseteleskoopide mõõtmisi, võeti arvesse ka kahe väiksema naabri, Kolmnurga galaktika ja Suure Magalhãesi pilve külgetõmmet. Selgus, et umbes 50% tõenäosusega need kaks suurt galaktikat järgmise 10 miljardi aasta jooksul ei ühine.