How big is Orioni udukogu?

Orioni udukogu on hõõguva gaasi ja tolmu pilv, kus tekivad uued tähed ja mis asub Maast umbes 1 300 valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Udukogu ulatus on umbes 24 valgusaastat ehk 230 triljonit kilomeetrit. See on Maale lähim suur tähetekkepiirkond ning seda on näha ilma teleskoobita uduse laiguna Orioni tähtkuju mõõgas.

Suurus

Orioni udukogu on H II piirkond, vesinikupilv, mis hõõgub, sest selles asuvate kuumade noorte tähtede ultraviolettkiirgus on selle aatomitelt elektronid lahti rebinud. Nagu teised gaasipilved, hajub ka see järk-järgult, mitte ei lõpe terava servaga. Udukogu suurus sõltub sellest, kui nõrka hõõgust veel arvestatakse. Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) annab ulatuseks umbes 24 valgusaastat.

Taevas hõlmab udukogu umbes 66 kaareminutit, mis on veidi rohkem kui kraad, kusjuures kaareminut on 1/60 kraadist. Raadioteleskoobid mõõtsid selle kauguseks 2007. aastal umbes 1 350 valgusaastat ja 2017. aasta mõõtmine andis pisut lühema kauguse, umbes 1 270 valgusaastat. Nende kauguste korral vastab 66 kaareminutit 24–26 valgusaastale.

Suuruste võrdlused

Orioni udukogu on umbes kaks korda laiem kui Krabi udukogu, plahvatanud tähe järelejäänud pilv, mille läbimõõt on keskmiselt umbes 11 valgusaastat.
Udukogu ulatus on peaaegu kuus korda suurem kui Päikese ja Proxima Centauri vaheline kaugus. Proxima Centauri on lähim täht ja asub 4,2 valgusaasta kaugusel.
Taevas on udukogu umbes kaks korda laiem kui Kuu täisketas.
Kui Orioni udukogu oleks kahandatud maratoni pikkuseks, 42,195 kilomeetriks, oleks Neptuuni orbiit umbes 1,7 meetri läbimõõduga ring. Maa orbiit oleks umbes 5,6 sentimeetri läbimõõduga.

Tähed, mis seda valgustavad

Udukogu särav keskosa sisaldab selle nelja massiivseimat tähte, mida nimetatakse Trapetsiks nende moodustatud neljanurkse kuju järgi. Nende tähtede ultraviolettkiirgus uuristab õõnsust pilve, millest nad tekkisid. Kuna tähed on enamiku lähedasest tolmust ja gaasist minema puhunud, on astronoomidel udukogusse selge vaade.

2006. aastal avaldatud Hubble'i kosmoseteleskoobi pildil on udukogus näha üle 3 000 tähe. Nende hulgas on pruunid kääbused, objektid, mis on liiga väikesed, et helendada tuumasünteesi abil nagu Päike. 2016. aastal tõid ESO Very Large Telescope'i infrapunapildid nähtavale umbes kümme korda rohkem pruune kääbusi ja üksikuid planeedimassiga objekte, kui seni teati.

Kus planeedid alguse saavad

Trapetsi lähedal leidis Hubble noori tähti, mida ümbritsevad gaasi- ja tolmukettad, nn protoplanetaarsed kettad. Sellistes ketastes võivad tekkida planeedid ning Päikesesüsteem tekkis tõenäoliselt samasugusest kettast umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Enamik teadaolevatest sellistest ketastest, mida valgustavad lähedased tähed, asub Orioni udukogus.

Astronoomid arvavad, et ka Päike ise sündis sellises pilves. Inimesed on udukogu vaadelnud juba ammu: NASA märgib, et Mesoameerika maiad nägid selles loomise kosmilist tuld.