How big is Messier 54?

Messier 54 ehk M54 on kerasparv, tihe tähepall, mida hoiab koos tähtede enda gravitatsioon, Amburi tähtkujus. See asub Maast umbes 86 000 valgusaasta kaugusel, kusjuures valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. See ei kuulu Linnutee, vaid väikese galaktika juurde, mis tiirleb Linnutee ümber ja mida nimetatakse Amburi kääbusgalaktikaks. Parve ere põhiosa on umbes 230 valgusaasta läbimõõduga.

Suurus

Nagu kõigil kerasparvedel, pole ka M54-l teravat serva. Selle tähed on keskel tihedalt koos ja hõrenevad kaugemal, mistõttu sõltub parve suurus sellest, kuhu serv tõmmata.

Udukogude ja täheparvede uus üldkataloog (New General Catalogue) märgib M54 laiuseks 9,1 kaareminutit, kusjuures kaareminut on kraadi kuuekümnendik. Parve kauguse juures teeb see umbes 230 valgusaastat. Kaugus ise on teada umbes 1 000 valgusaasta täpsusega.

Pool parve valgusest pärineb alalt, mis jääb keskpunktist umbes 12 valgusaasta kaugusele. Selle kõige hämaramad välimised tähed ulatuvad kaugemale. Parve standardne matemaatiline mudel paneb selle välisserva keskpunktist umbes 10 kaareminuti kaugusele, mistõttu on kogu parv umbes 490 valgusaasta läbimõõduga.

Suuruste võrdlused

Maalt vaadates on M54 veidi vähem kui kolmandiku täiskuus Kuu laiusest.
Omega Centauri on Linnutee suurima massiga teadaolev kerasparv. Selle ere põhiosa on 150–190 valgusaasta läbimõõduga, veidi väiksem kui M54-l. Taevas paistab Omega Centauri neli korda laiemana, sest selle kaugus Maast on vaid umbes viiendik M54 kaugusest.
M54 mass on umbes 1,6 miljonit Päikese massi, umbes kaks viiendikku Omega Centauri massist. 2026. aasta seisuga on Omega Centauri ainus Linnutee ümber teadaolev kerasparv, mille mass on suurem.
M54 ere põhiosa on umbes 53 korda laiem kui Päikese ja Proxima Centauri vaheline kaugus. Proxima Centauri on Päikesele lähim täht.
Kui Neptuuni orbiit ümber Päikese oleks kahandatud USA sendi ehk 19 millimeetri laiuseks, oleks M54 ere põhiosa läbimõõt umbes 4,5 kilomeetrit.

Teisest galaktikast pärit kerasparv

Charles Messier avastas M54 1778. aastal. Üle 200 aasta hiljem avastasid astronoomid Amburi kääbusgalaktika ja leidsid, et M54 kuulub sellesse. Messier ei teadnud seda, kuid oli leidnud esimese kerasparve, mis üldse väljaspool Linnuteed avastati.

M54 asub Amburi kääbusgalaktika keskmes. See on ainus galaktika kese, kus teleskoobid suudavad nähtavas valguses eristada üksikuid tähti. Seal on umbes 2–12 miljardi aasta vanuseid tähti. Astronoomid pakuvad, et vanimad pärinevad kahest või enamast kerasparvest, mis vajusid keskmesse ja ühinesid, ning noorimad tekkisid keskmes endas.

M54 tulevik

Linnutee gravitatsioon kisub Amburi kääbusgalaktikat lahku. Väike galaktika on välja venitatud joonena, mis osutab Linnutee keskme poole. Aja jooksul ühineb see Linnuteega ja M54-st saab üks Linnutee enda parvedest.