49,000 kilomeetrit!
Neptuun on Päikesest arvates kaheksas ja kõige kaugem planeet ning selle läbimõõt on keskmiselt 49 244 kilomeetrit. See arv on keskmine läbimõõt ehk Neptuuniga sama ruumalaga ideaalse kera laius. Neptuun on jäähiid: suurem osa selle massist on kuum, tihe vee, metaani ja ammoniaagi vedelik väikese kivise südamiku ümber.
Neptuunil ei ole tahket pinda, seepärast mõõdetakse selle suurust atmosfääri teatud tasemeni. Astronoomid kasutavad kõrgust, kus rõhk on 1 baar, umbes sama mis õhurõhk merepinna kõrgusel Maal.
Nii mõõdetuna on Neptuun ekvaatoril 49 528 kilomeetrit lai ja poolusest poolusesse 48 682 kilomeetrit, seega on see veidi lapik. Neptuuni suurus on teada vähem täpselt kui ühegi teise planeedi oma: keskmise läbimõõdu määramatus on umbes 40 kilomeetrit. Neptuuni on külastanud vaid üks kosmosesond, NASA Voyager 2, mis lendas sellest mööda 25. augustil 1989.
Neptuun oli esimene planeet, mis leiti arvutuse abil, mitte taevast otsides. Uraan ei liikunud täpselt nii, nagu astronoomid ootasid, ja prantsuse matemaatik Urbain Joseph Le Verrier arvutas välja, kus peaks asuma tundmatu planeet, mis Uraani tõmbab. Berliini observatooriumis töötanud Johann Gottfried Galle leidis Neptuuni otsingute esimesel ööl, 23. septembril 1846.
Neptuuni oli enne seda nähtud, kuid ära tundmata. Galilei kandis selle 1612. ja 1613. aastal üles tähena.
Neptuun tiirleb ümber Päikese keskmiselt umbes 4,5 miljardi kilomeetri kaugusel, mis on 30 korda kaugemal kui Maa, ja üks tiir võtab aega umbes 165 Maa aastat. Päikesevalgus on Maal umbes 900 korda heledam kui Neptuunil. 1 baari tasemel on temperatuur umbes −201 °C.
Neptuun on ainus planeet, mida palja silmaga näha ei saa. See on ka kõige tuulisem planeet: tuuled kannavad külmunud metaani pilvi kiirusega üle 2 000 kilomeetri tunnis.