How big is USA sent?

USA sent ehk ametlikult ühesendine münt on 19,05 millimeetri läbimõõduga. Selle paksus on 1,52 millimeetrit ja mass 2,5 grammi. Sellel saidil olev pilt näitab 2010. aasta sendi esikülge Abraham Lincolni portreega.

Suurus

Sendi laiuse määrab föderaalseadus, mis kirjeldab „ühesendist münti, mille läbimõõt on 0,75 tolli“. See on täpselt 19,05 millimeetrit, sest toll on 1959. aastast alates määratletud täpselt 25,4 millimeetrina. Sama seadus määrab kümnesendise mündi (dime) läbimõõduks 0,705 tolli, seega on sent veidi laiem kui kümnesendine münt.

Seadus annab sendile massi 3,11 grammi ning sulami, milles on 95% vaske ja 5% tsinki, kuid lubab USA rahandusministril mõlemat muuta. Tänapäeva sent on kergem, 2,50 grammi, ning valmistatud vasega kaetud tsingist: 97,5% tsinki ja 2,5% vaske. Sendi serv on sile.

Suuruste võrdlused

Täpselt 16 kõrvuti asetatud senti katavad 30,48-sentimeetrise joonlaua pikkuse.
Sent on kolm neljandikku ruuttolli laiusest. Ruuttollile asetatud sent katab umbes 44% ruudu pindalast.
Tavaline klaaskuulike, mille läbimõõt on 1,6 sentimeetrit, on viis kuuendikku sendi laiusest.
100 sendist torn on umbes 15 sentimeetrit kõrge.
Rahapada (United States Mint) hindab, et ringluses on umbes 300 miljardit senti. Kõrvuti asetatud sendid ulatuksid umbes 5,7 miljoni kilomeetrini, mis on umbes 15 korda pikem kui Maa ja Kuu vaheline kaugus.

Lincoln sendil

1792. aasta mündiseadusega (Coinage Act) lubatud sent oli üks esimesi münte, mida USA Rahapada valmistas. Esimesed sendid olid suured vaskmündid, millel oli lehvivate juustega naine, vabaduse sümbol. Väiksemaid sente valmistati esimest korda 1857. aastal.

1909. aastal, tema sünnist saja aasta möödumisel, sai Abraham Lincolnist esimene USA president, kes ilmus mündile. Esikülg kannab siiani Victor David Brenneri tehtud Lincolni portreed. 2010. aastast alates on tagaküljel Liidu kilp (Union Shield), mis sümboliseerib Lincolni rolli selle juures, et Ameerika Ühendriigid jäid üheks ühtseks riigiks.

Sendi tootmise lõpp

12. novembril 2025 vermis USA riigikassahoidja viimase ringluse jaoks mõeldud sendi Philadelphia rahapajas. Sellega lõppes 232 aastat kestnud tootmine. Selleks ajaks maksis iga sendi valmistamine 3,69 senti, kümme aastat varem aga 1,42 senti.

Sendid on endiselt seaduslik maksevahend ja kauplused võivad hindu endiselt märkida üksikutes sentides. 2026. aasta seisuga valmistab Rahapada senti vaid piiratud koguses kollektsionääride komplektide jaoks.