How big is Enif?

Enif on ülihiid Pegasuse ehk Tiibhobuse tähtkujus. Selle läbimõõt on umbes 240 miljonit kilomeetrit, ligikaudu 170 korda Päikese läbimõõt. See on hinnang tähe nähtava pinna laiusele, mis on välja arvutatud tähe näiva laiuse ja kauguse põhjal.

Suurus

Tähtedel pole tahket pinda, seepärast arvutatakse nende suurus välja, mitte ei mõõdeta seda otse. Aastatel 1996–2003 mõõtsid astronoomid Enifi näivat laiust mitu korda interferomeetritega, mis ühendavad mitme teleskoobi valgust. Tulemused koonduvad umbes 7,5 tuhandiku kaaresekundi ümber, kusjuures kaaresekund on 1/3 600 kraadist. See on umbes sama lai kui inimese juuksekarv 2,7 kilomeetri kauguselt vaadatuna.

Kosmosemissioon Hipparcos mõõtis Enifi kauguseks umbes 690 valgusaastat. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Sellise kauguse korral tähendab 7,5 tuhandiku kaaresekundi suurune näiv laius tähte, mille läbimõõt on umbes 237 miljonit kilomeetrit. Mõlema mõõtmise ebatäpsust arvestades on Enifi läbimõõt umbes 220–260 miljonit kilomeetrit.

Suuruste võrdlused

Enif on umbes 170 korda nii lai kui Päike, mille läbimõõt on umbes 1,39 miljonit kilomeetrit.
Kui Enif asuks Päikese asemel, ulatuks selle pind kaugemale kui Veenuse orbiit, umbes nelja viiendikuni teest Maa orbiidini.
Ülihiid Deeneb, üks Enifi naabreid sellel saidil, on umbes 1,2 korda nii lai kui Enif, kui Deenebi suurem suurushinnang peab paika.
Punane hiid R Doradus, üks Enifi suuremaid naabreid sellel saidil, on umbes 1,75 korda nii lai kui Enif.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Maa 2-millimeetrine helmes 26 meetri kaugusel ja Enif oleks umbes 41 meetri läbimõõduga kera, rohkem kui kolmandik Ameerika jalgpalli väljaku pikkusest.

Tulevane supernoova

Enifi mass on umbes 12 korda Päikese mass. Astronoomid loevad selle nende tähtede hulka, mis peaksid oma elu lõpetama supernoovadena, see tähendab massiivsete tähtede plahvatustena, kui nende tuum variseb kokku. 2020. aasta uuringus loetleti 31 sellist tähte umbes 3 300 valgusaasta raadiuses Maast. Enif oli neist kuues lähim, lähemal kui nii Betelgeuse kui ka Riigel.

Tunde enne lähedase tähe tuuma kokkuvarisemist peaksid Maal asuvad detektorid registreerima tähest tulevaid osakesi, mida nimetatakse neutriinodeks. 2020. aasta uuringus hinnati, kui hästi suudavad need detektorid tähe suunda kindlaks määrata ja nii astronoomidele öelda, milline nimekirja tähtedest on peagi plahvatamas.