How big is Riigel?

Riigel on sinine ülihiidtäht Orioni ehk Jahimehe tähtkujus. Selle läbimõõt on umbes 110 miljonit kilomeetrit ehk ligikaudu 79 korda Päikese laius. See arv on hinnang tähe nähtava pinna laiusele.

Suurus

Tähtedel pole tahket pinda ning Riigeli suurus tuleneb kahest mõõtmisest: kui laia paistab täht taevas ja kui kaugel see asub. Interferomeetrid, mis ühendavad mitme teleskoobi valgust, näitavad, et täht paistab umbes 2,6–2,75 kaaresekundi tuhandikku lai. Kaaresekund moodustab 1/3 600 kraadist. Kosmosemissioon Hipparcos mõõtis selle kauguseks umbes 860 valgusaastat; valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga.

2012. aasta uuringus ühendati need andmed ja hinnati Riigeli raadiuseks 78,9 Päikese raadiust, pluss-miinus 7,4. See teeb tähe läbimõõduks umbes 110 miljonit kilomeetrit. 2018. aasta uuringus, kus kasutati USA mereväe täppisoptilist interferomeetrit (Navy Precision Optical Interferometer), saadi raadiuseks 74 Päikese raadiust ehk läbimõõduks umbes 103 miljonit kilomeetrit.

Suurem ebakindluse allikas on kaugus, sest selle ebatäpsus on umbes 9%. 2022. aastal hindas üks uurimisrühm kaugust teisel viisil: nad ühendasid tähe ümber helendava vesiniku mõõtmised arvutimudelitega. Nende tulemus ühtis Hipparcose omaga.

Suuruste võrdlused

Riigel on umbes 79 korda nii lai kui Päike, mille läbimõõt on umbes 1,39 miljonit kilomeetrit.
Kui Riigel võtaks Päikese koha, ulatuks selle pind peaaegu Merkuuri orbiidini.
Selle laius on umbes kolm neljandikku Maa ja Päikese vahelisest kaugusest, mis on umbes 150 miljonit kilomeetrit.
Riigel on umbes 1,3 korda nii lai kui Albireo hiidtäht; Albireo on üks Riigeli väiksemaid naabreid sellel saidil.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Maa 2 millimeetri suurune helmes 26 meetri kaugusel ja Riigel oleks umbes 19 meetri läbimõõduga pall.

Kuum ja massiivne täht

Riigeli pind on umbes kaks korda kuumem kui Päikese pind. Täht kiirgab umbes 120 000 korda rohkem energiat kui Päike. Selle mass on umbes 21–23 korda Päikese mass.

Riigeli-sugused tähed lõpetavad elu II tüübi supernoovana ehk massiivse tähe plahvatusena, mille käivitab tuuma kokkuvarisemine. 2020. aasta uuringus loetleti 31 tähte umbes 3 300 valgusaasta raadiuses, mille tuumad peaksid kokku varisema, ja Riigel on neist 10. lähim.

Pulseeriv täht

Riigeli heledus ja pinna liikumine muutuvad veidi, sest täht pulseerib korraga mitmes rütmis. MOST-satelliidiga 28 päeva jälgimine koos enam kui kuue aasta maapealsete mõõtmistega tuvastas 19 eraldi pulsatsiooni. Need korduvad umbes 1,2 kuni 75 päeva pikkuste perioodidega. Sellisel viisil muutlikke tähti nimetatakse Alfa Cygni tüüpi muutlikeks Deenebi (teise nimega Alfa Cygni) järgi.

Riigelil on ka kaaslane Riigel B, mis paistab taevas umbes 9,5 kaaresekundi kaugusel. Riigel B on ise tähepaar, mille tähed on liiga lähestikku, et neid eraldi näha.