109.7 meetrit!
Ameerika jalgpalli väljak on koos mõlemas otsas oleva lõpptsooniga 109,7 meetrit pikk ja 48,8 meetrit lai. Sellel saidil on näidatud täispikkus, ühest lõpujoonest teiseni. Need mõõdud on kehtestanud Ameerika jalgpalliliiga National Football League (NFL) oma reeglistikus.
NFL-i reeglistik kirjeldab väljakut ristkülikuna, mis on 360 jalga pikk ja 160 jalga lai. Väravajooned lõikavad väljaku risti 9,1 meetri kaugusel kummastki otsast. Väravajoonte vahele jäävat 91,4 meetrit nimetatakse mänguväljaks. Nende taga olevad kaks 10-jardist ala on lõpptsoonid.
Kõik vahemaad mõõdetakse väljaku piiri tähistavate joonte siseservadest. Väljastpoolt ümbritseb väljakut vähemalt 1,8 meetri laiune pidev valge riba. Piiri sees on väljaku pindala 5 351 ruutmeetrit.
Jooned ristuvad väljakuga iga 5 jardi järel ning nende vahele jäävat iga jardi näitavad lühikesed märgijooned. Kaks märgijoonte rida keskpaiga lähedal, 21,6 meetri kaugusel kummastki külgjoonest, kannavad nime inbounds-jooned. Enamiku joonte laius on 10 sentimeetrit, kuid kummagi väravajoone laius on 20 sentimeetrit.
Iga lõpptsooni tagaservas seisab väravapost, mille põikpuu asub otse lõpujoone kohal. Põikpuu on 5,6 meetrit pikk ja selle ülaserv on 3,05 meetri kõrgusel maapinnast. Kaks püstposti ulatuvad põikpuust 10,7 meetrit kõrgemale. Mänguväljalt sooritatud löök, mis läheb üle põikpuu ja püstpostide vahelt läbi, on väljakuvärav, mis annab 3 punkti.
Jardijooned on olulised, sest mängus loetakse edasiliikumist jardides. Palliga meeskonnal on neli katset, mida nimetatakse downideks, et viia pall 9,1 meetrit edasi. Kui see õnnestub, saab meeskond veel neli katset. Kui see ei õnnestu, kaotab meeskond palli vastasmeeskonnale.
Meeskond saab touchdowni, mis annab 6 punkti, kui üks selle mängija hoiab palli vastasmeeskonna väravajoonel, selle kohal või sellest kaugemal. Siia kuulub ka palli püüdmine lõpptsoonis.