How big is Neitsi galaktikaparv?

Neitsi galaktikaparv on lähim suur galaktikaparv, umbes 2 000 galaktikast koosnev kogum, mis asub Maast umbes 54 miljoni valgusaasta kaugusel. Selle põhiosa läbimõõt on umbes 11–14 miljonit valgusaastat, olenevalt sellest, kuhu serv tõmmata. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,46 triljonit kilomeetrit.

Suurus

Galaktikaparvel pole teravat serva, seepärast oleneb selle suurus sellest, millist osa mõõta. Neitsi galaktikaparve keskpunktiks loetakse tavaliselt selle hiidgalaktikat M87.

2020. aasta uuring leidis, et umbes 1,7 megaparseki raadiuses keskpunktist hoiab parve gravitatsioon galaktikaid orbiidil. Megaparsek on miljon parsekit, umbes 3,26 miljonit valgusaastat. Astronoomide nimetatud viriaalraadiuse sees olev piirkond on umbes 11 miljonit valgusaastat lai.

2001. aasta uuring määras parve massi, kasutades galaktikaid, mis asuvad taevas M87-st kuni 8 kraadi kaugusel. Parve kaugusel ulatub 8 kraadi umbes 2,2 megaparsekini keskpunktist, mistõttu on parve läbimõõt umbes 14 miljonit valgusaastat. Parv on ka sügav. Hubble'i kosmoseteleskoobi mõõtmised leidsid, et selle elliptilised ja neile sarnased galaktikad paiknevad eest taha 2,4 megaparseki ehk umbes 8 miljoni valgusaasta ulatuses.

Kaugemal langevad galaktikad veel parve poole. Parve külgetõmme on universumi paisumisest tugevam kuni umbes 7,0–7,3 megaparseki ehk 23–24 miljoni valgusaasta kaugusel keskpunktist.

Suuruste võrdlused

Maalt vaadates on viriaalraadiuse sees olev piirkond umbes 12 kraadi lai, mis on umbes 23 korda täiskuuna paistva Kuu laius.
Parve põhiosa on umbes 110–140 korda laiem kui Linnutee, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat.
Põhiosa on 4–6 korda laiem kui vahemaa Linnuteest Andromeeda galaktikani, mis on umbes 2,5 miljonit valgusaastat.
Parv on ligikaudu kaks korda laiem kui Kohalik galaktikarühm, galaktikate rühm, kuhu kuulub ka Linnutee, kuid parve mass on umbes 330 korda suurem.
Kui Linnutee oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks parve põhiosa 27–34 meetrit lai ja asuks umbes 130 meetri kaugusel.

Selle galaktikad

Keskel asuv hiiglaslik elliptiline galaktika M87 on parve domineeriv liige. See on ka raadiogalaktika, mis kiirgab tugevaid raadiolaineid, ja selles rollis nimetatakse seda Virgo A-ks. Charles Messier leidis M87 1781. aastal. Kümme aastat varem oli ta leidnud M49, esimese Neitsi galaktikaparves avastatud objekti.

Parv koosneb mitmest tihedamast kogumist. Suurim neist, M87 ümber, asub Maast umbes 16,7 megaparseki kaugusel ja väiksem, M49 ümber, umbes 16,4 megaparseki kaugusel. Et parv hõlmab taevast nii suure osa, jäeti see välja kahest peamisest galaktikaparvede kataloogist, mis ilmusid 1958. ja 1961. aastal.

Selle külgetõmme Kohalikule galaktikarühmale

Galaktikate liikumise põhjal mõõdetuna on parve põhiosa mass umbes 630 triljonit korda suurem kui Päikese mass. Parve gravitatsioon aeglustab universumi paisumise käigus ka Kohalikku galaktikarühma. 2020. aasta uuring leidis, et Kohalik galaktikarühm langeb Neitsi galaktikaparve poole kiirusega umbes 135 kilomeetrit sekundis, võrreldes liikumisega, mille tekitaks üksnes paisumine.