How big is Parsek?

Parsek on astronoomias kasutatav kaugusühik, mis võrdub umbes 3,26 valgusaastaga ehk 30,9 triljoni kilomeetriga. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Parsek on defineeritud nurga kaudu: see on kaugus, millelt Maa ja Päikese vaheline kaugus paistaks ühe kaaresekundi laiusena, kusjuures kaaresekund on 1/3 600 kraadist.

Definitsioon

Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU), mis kehtestab astronoomide kasutatavad ühikud, defineerib parseki astronoomilise ühiku (au) kaudu. Üks au on täpselt 149 597 870 700 meetrit, umbes 150 miljonit kilomeetrit, ja see on lähedane Maa keskmisele kaugusele Päikesest. Parsek on kaugus, millelt 1 au näib hõlmavat ühe kaaresekundi suurust nurka.

Kaaresekund on väga väike nurk. Kraad jaguneb 60 kaareminutiks ja iga kaareminut 60 kaaresekundiks. Umbes 50 kilomeetri kaugusel olev korvpall paistaks umbes ühe kaaresekundi laiusena.

Sellest definitsioonist järeldub, et parsek on täpselt 648 000 jagatud arvuga pii astronoomilist ühikut. See on umbes 206 265 au.

Suuruste võrdlused

Parsek on umbes 3,26 valgusaastat, seega kulub valgusel selle läbimiseks umbes kolm aastat ja kolm kuud.
Päikese ja Proxima Centauri vaheline kaugus on umbes 1,3 parsekit (4,2 valgusaastat). Proxima Centauri on 2026. aasta seisuga Päikesele lähim teadaolev täht. Seega ei asu ükski teadaolev täht Päikesest ühe parseki piires.
Loomise sammaste, Kotka udukogu gaasi- ja tolmusammaste, kõrgeim on umbes 4 valgusaasta ehk umbes 1,2 parseki pikkune.
Kui Maa ja Päikese vaheline kaugus oleks kahandatud 1 sentimeetri suuruseks, oleks parsek umbes 2,1 kilomeetrit pikk.
Linnutee ketta läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ehk umbes 31 000 parsekit.

Parallaks

Parsek tuleneb viisist, kuidas astronoomid mõõdavad kaugusi lähedaste tähtedeni. Kui Maa liigub ümber Päikese, näib lähedane täht nihkuvat veidi selle taga asuvate kaugemate tähtede suhtes. Sama teeb näo ees hoitud sõrm, kui seda vaadata kõigepealt ühe, siis teise silmaga. Seda näivat nihet nimetatakse parallaksiks.

Astronoomid mõõdavad tähe asukohta ja mõõdavad seda uuesti kuue kuu pärast, kui Maa on oma orbiidi teisel poolel. Tähe kaugus parsekites on 1 jagatud tema parallaksinurgaga kaaresekundites, seega täht, mille parallaks on pool kaaresekundit, asub 2 parseki kaugusel. Isegi lähima tähe parallaks on väiksem kui üks kaaresekund.

Selliseid väikesi nurki on raske mõõta. Maa atmosfäär hägustab tähevalgust, mistõttu on maapealsetel teleskoopidel raske mõõta parallakse, mis on väiksemad kui umbes 0,01 kaaresekundit, ning see piirab neid umbes 100 parseki piiresse jäävate tähtedega. Kosmoseteleskoobid saavad sellega palju paremini hakkama. Euroopa Kosmoseagentuuri Gaia missiooni kolmas andmeväljaanne, mis avaldati 2022. aastal, sisaldab parallakse umbes 1,46 miljardi objekti kohta.

Kes parsekit kasutab

Kuna kaugus parsekites tuleneb parallaksist nii otseselt, eelistavad paljud astronoomid mõõta kaugusi parsekites. IAU märgib, et parsek on tavaline ühik Linnutee ehituse uurimisel ning et valgusaasta esineb enamasti üldsusele mõeldud tekstides.

Suuremate kauguste jaoks lisavad astronoomid samu eesliiteid, mida kasutatakse meetritega. Kiloparsek on 1 000 parsekit, megaparsek on miljon parsekit ja gigaparsek on miljard parsekit. Andromeeda galaktika, mis asub Maast umbes 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel, on umbes 0,77 megaparseki kaugusel.