How big is Loomise sambad?

Loomise sambad on kolm kõrget külma gaasi ja tolmu sammast Kotka udukogus, pilves, kus tekivad uued tähed ja mis asub Maast umbes 6 500 valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. See vahemaa on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Sammaste suuruseks on antud kõrgeima samba pikkus, mis on ülalt alla umbes 4 valgusaastat ehk 38 triljonit kilomeetrit.

Suurus

Kõrgeim sammas on Hubble'i kosmoseteleskoobi kuulsatel fotodel vasakpoolne. Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) astronoomid hindavad, et see on umbes 4 valgusaasta pikkune, kui lugeda seda üheks objektiks ülalt alla. See on umbes kaks korda nii kõrge kui parempoolne sammas. NASA, kirjeldades laiemat Hubble'i vaadet, mis hõlmab sammaste hämarat alust, annab umbes 5 valgusaastat.

Need pikkused on hinnangulised. Sambad tõusevad suuremast gaasi- ja tolmupilvest ning nende alused on hämarad ja raskesti jälgitavad. Pikkused sõltuvad ka sammaste kaugusest, mille NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur annavad 6 500 valgusaastana ja ESO umbes 7 000 valgusaastana.

Ka ei ole kõik sambad suunatud samamoodi. ESO Tšiilis asuva Väga Suure Teleskoobi (Very Large Telescope) vaatlused näitasid, et vasakpoolse samba tipp on Maa poole suunatud. Need näitasid ka, et erinevalt teistest asub see sammas seda valgustava eredate tähtede parve taga.

Suuruste võrdlused

Kõrgeim sammas on umbes 1,2 parsekit pikk. Parsek on kaugusühik, mis võrdub umbes 3,26 valgusaastaga.
See on peaaegu sama pikk kui Päikese ja Proxima Centauri vaheline kaugus, umbes 4,2 valgusaastat.
Kui kõrgeim sammas oleks kahandatud Everesti kõrguseks, mis on 8 849 meetrit, oleks Neptuuni orbiit umbes 2,1 meetri läbimõõduga ring. Maa orbiit oleks umbes 7 sentimeetri läbimõõduga ning Päike oleks kolmandiku millimeetri laiune täpp.
Sammastes on kokku umbes 200 korda rohkem ainet kui Päikeses.

Kuidas sambad tekkisid

Sellised sambad tekivad hiiglaslikes gaasi- ja tolmupilvedes, kus sünnivad tähed. Äsja tekkinud väga kuumad tähed kiirgavad intensiivset ultraviolettvalgust ja kiireid osakeste tuuli, mis puhuvad ära neid ümbritseva hõredama gaasi. Kotka udukogus kuuluvad need tähed parve nimega NGC 6611, mis asub sammaste kohal.

Tihedamad gaasi- ja tolmutaskud peavad sellele kulumisele kauem vastu. Iga selline tasku varjab enda taga olevat ainet, jättes pika tumeda samba, mis osutab eredatest tähtedest eemale. Uued tähed tekivad sammaste endi sees. James Webbi kosmoseteleskoobi pildid näitavad noori tähti, mille vanuseks hinnatakse vaid mõnisada tuhat aastat.

Hävingu sambad

Sama tähevalgus, mis sambaid vormib, ka hävitab neid. Hubble'i piltidel ümbritseb nende servi sinakas uduvine. See on gaas, mida lähedased tähed on kuumutanud ja mis aurustub kosmosesse.

ESO mõõtmised näitavad, et sambad kaotavad iga miljoni aasta jooksul umbes 70 Päikese massi. Sellise tempo juures kestaks praegu sammastes olev aine veel vaid umbes kolm miljonit aastat. Hubble pildistas sambaid esimest korda 1995. aastal ja uuesti 2014. aastal ning Webb pildistas neid 2022. aastal.