1,200 kilomeetrit!
Texas on osariik Ameerika Ühendriikide lõuna-keskosas ja pindala poolest 50 osariigi seas suuruselt teine, Alaska järel. Kõige laiemas kohas on Texas idast läände umbes 1 240 kilomeetrit. Põhjast lõunasse on Texas veidi pikem, umbes 1 290 kilomeetrit.
Texas Almanac märgib osariigi suurimaks ida–lääne suunaliseks kauguseks 773 miili, mõõdetuna sirgjoonena. Joon kulgeb Sabine'i jõe idapoolseimast käänakust Newtoni maakonnas Rio Grande'i läänepoolseima punnini, El Pasost ülesvoolu. USA rahvaloendusbüroo piirikaartidel on need kaks punkti teineteisest umbes 1 250 kilomeetri kaugusel, mis on almanahhi arvule lähedane.
Pikim põhja–lõuna suunaline joon on 801 miili. See kulgeb Panhandle'i, osariigi nelinurkse põhjaosa, loodenurgast Texase lõunatipuni Rio Grande'il, Brownsville'ist allavoolu. Texase pindala, maa ja vesi kokku, on 695 662 ruutkilomeetrit, mis on umbes 7% Ameerika Ühendriikide pindalast.
Mõõdetuna piki suuremaid jõekäänakuid ja rannajoone laia kaart on Texase piir 4 574 kilomeetrit pikk. Kui järgida kõiki jõgede ja ranna väikeseid käänakuid, on see 6 151 kilomeetrit. Texast ja Mehhikot lahutav Rio Grande moodustab pikima lõigu, 1 431 kilomeetrit. Rannajoon lisab 591 kilomeetrit.
Maapind tõuseb rannikul merepinnalt 2 667 meetri kõrguseni Guadalupe Peaki juures, Texase kaugel läänes asuvates mägedes. Osariigi geograafiline keskpunkt asub umbes 24 kilomeetri kaugusel Brady linnast kirdes.
Enne 1850. aastat esitas Texas nõudeid maale kogu Rio Grande'i pikkuses, sealhulgas suurele osale tänapäeva New Mexicost. USA Kongress lahendas vaidluse seadusega, mis pakkus Texasele 10 miljonit dollarit, et Texas loobuks nõuetest uuest piirijoonest põhja ja lääne pool. Texase valijad kiitsid kokkuleppe heaks vahekorras kolm ühe vastu ning kuberner Peter H. Bell kirjutas osariigi nõustumisele alla 25. novembril 1850.
Piirijoon järgis laiuskraade ja pikkuskraade, kujuteldavate joonte võrku, mille abil määratakse kohti Maal. See kulges läände mööda 36,5 kraadi põhjalaiust, 100 kraadist 103 kraadini läänepikkust, siis lõunasse 32 kraadi põhjalaiuseni ja seejärel läände Rio Grande'ini. Need sirged lõigud moodustavad praegugi Panhandle'i põhja- ja läänepiiri ning piiri, mis kulgeb Rio Grande'ist itta mööda 32 kraadi põhjalaiust.