How big is Charon?

Charon on Pluuto viiest kuust suurim ja selle läbimõõt on umbes 1 212 kilomeetrit. See on veidi rohkem kui pool Pluuto enda läbimõõdust. Ükski teine teadaolev kuu ei ole nii suur võrreldes maailmaga, mille ümber see tiirleb.

Suurus

Charoni suuruse parim mõõtmine pärineb NASA kosmosesondilt New Horizons, mis lendas Pluutost ja Charonist mööda 14. juulil 2015. Teadlased kandsid sondi piltidel Charoni serva kontuuri ja leidsid keskmiseks raadiuseks 606 kilomeetrit, pluss-miinus 1 kilomeeter. Sellest järeldub, et Charoni läbimõõt on 1 212 kilomeetrit.

Charon on ümar. Sama uuring ei leidnud pooluste juurest mõõdetavat lamenemist: see on alla poole protsendi. Varasemad Maalt tehtud mõõtmised, kus mõõdeti aega, mille jooksul Charon kauge tähe valgust varjas, olid andnud sarnase raadiuse.

Suuruste võrdlused

Kui Pluuto oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Charon umbes 12 sentimeetri läbimõõduga pall, mis tiirleks vaid umbes 2 meetri kaugusel. Kui Maa oleks selle asemel kahandatud korvpalliks, oleks Kuu tennisepall umbes 7 meetri kaugusel.
Kuu on umbes 2,9 korda nii lai kui Charon ja Maa umbes 10 korda nii lai.
Quaoar, järgmine väiksem ümar maailm sellel saidil, on umbes 1 090 kilomeetri läbimõõduga, seega on Charon umbes 11% laiem.
Charoni kanjonite vöö on üle 1 600 kilomeetri pikk, umbes neli korda Suure kanjoni pikkus.

Näost näkku lukustunud

Charon tiirleb ümber Pluuto kord 6,4 päevaga ja Pluuto pöörleb ümber oma telje sama ajaga. Seetõttu on Charoni sama külg alati Pluuto poole ja Pluuto sama külg alati Charoni poole pööratud. Seda nimetatakse vastastikuseks loodete lukustumiseks. Pluutolt vaadates Charon ei tõuse ega looju, vaid hõljub Pluuto pinna ühe ja sama koha kohal.

Nende vahekaugus on vaid umbes 19 600 kilomeetrit, umbes kaheksa korda Pluuto läbimõõt. Kuu on võrdluseks Maast umbes 30 Maa läbimõõdu kaugusel. Kuna Charon on nii suur ja nii lähedal, nimetatakse Pluutot ja Charonit vahel kaksikkääbusplaneediks.

Avastus ja nimi

James Christy ja Robert Harrington avastasid Charoni 1978. aasta juunis USA mereväe observatooriumis Arizonas Flagstaffis. Nad ei otsinud kuid, vaid püüdsid Pluuto orbiiti täpsustada. Christy märkas, et Pluuto paistis mõnel pildil väljavenitatuna ja et see punn liikus ümber Pluuto iga 6,39 päeva järel. Sama väljavenitatust leidis ta vanematelt piltidelt ning edasised pildid kinnitasid, et tegu on kuuga.

Christy nimetas kuu Charoni järgi, mütoloogilise vedaja järgi, kes viis hingi üle Acheroni jõe, mis on üks allilma jumala Pluuto riiki ümbritsevatest jõgedest. Ta valis selle ka seetõttu, et nime neli esimest tähte olid samad mis tema abikaasa nime Charlene neli esimest tähte.

Pragunenud punakas pind

New Horizons leidis, et Charon on palju mitmekesisem maailm, kui paljud teadlased olid oodanud: seal on mäed, kanjonid ja maalihked. Värvuselt on Charoni kõige silmatorkavam tunnus punakas piirkond põhjapooluse ümber, mille mitteametlik nimi on Mordor Macula.

Üle kogu Charoni pinna kulgeb pragude ja kanjonite vöö, mis on kohati kaks korda sügavam kui Suur kanjon. Sellest lõuna pool asuvatel tasandikel on vähem kraatreid, seega on need nooremad. Üks arutatav mõte on, et Charoni sees olnud ookean külmus ammu ära ning ruumala muutumine pani koore pragunema.