How big is Quaoar?

Quaoar on jäine maailm Kuiperi vöös, Neptuunist kaugemal asuvas väikeste jäiste kehade piirkonnas. Selle läbimõõt on keskmiselt umbes 1 090 kilomeetrit, veidi alla poole Pluuto läbimõõdust. Quaoaril on kuu Weywot ja kaks rõngast, mis asuvad palju kaugemal, kui rõngaste püsimist oodata võiks.

Suurus

Quaoari suurust mõõdetakse, jälgides, kuidas see läheb kaugete tähtede eest läbi; seda nähtust nimetatakse tähevarjutuseks. Iga vaatleja, kes näeb tähe kustumist, jäädvustab ühe joone ehk kõõli läbi Quaoari varju. Paljud eri kohtadest saadud kõõlud joonistavad välja selle kontuuri.

2026. aasta uuring, mis avaldati enne eksperthindamist, ühendas 37 tähevarjutust ja leidis, et Quaoar on veidi lapik. Selle läbimõõt ekvaatoril on umbes 1 132 kilomeetrit ja poolusest poolusesse 1 022 kilomeetrit; ruumala on sama mis 1 094 kilomeetri läbimõõduga keral. 2024. aasta uuring, mis ühendas varjutusest saadud kuju ja Quaoari kiiratava soojuse, leidis läbimõõduks 1 090 kilomeetrit, pluss-miinus umbes 40 kilomeetrit.

Esimene mõõtmine, mis tehti Hubble'i kosmoseteleskoobiga 2002. aastal, andis umbes 1 300 kilomeetrit. Esimest korda oli Kuiperi vöö objekti näha kettana, mitte valguspunktina, kuid suurus ülehinnati umbes viiendiku võrra.

Suuruste võrdlused

Kui Quaoar oleks kahandatud korvpalli suuruseks, moodustaks selle välimine rõngas umbes 1,8 meetri läbimõõduga ringi, veidi rohkem kui 1,7 meetri pikkuse inimese kasv.
Charon, Pluuto suurim kuu ja järgmine suurem ümar maailm sellel saidil, on 1 212 kilomeetri läbimõõduga, umbes 11% laiem kui Quaoar.
Sedna, teine kauge jäine maailm, on umbes 995 kilomeetri läbimõõduga, veidi väiksem kui Quaoar.
Pluuto on umbes 2,2 korda nii lai kui Quaoar.

Rõngad kohtades, kus neid ei peaks olema

Rõngad leiti samal viisil kui Quaoari suurus: tähe valguse lühikestest langustest, kui rõngas tähe eest läbi läks. Välimine rõngas tuvastati tähevarjutustes aastatel 2018–2021. See tiirleb Quaoari keskpunktist umbes 4 057 kilomeetri kaugusel, rohkem kui seitse korda kaugemal kui Quaoari enda raadius. 9. augustil 2022 toimunud varjutus paljastas teise, hämarama rõnga umbes 2 520 kilomeetri kaugusel keskpunktist.

Mõlemad rõngad asuvad väljaspool Roche'i piiriks nimetatavat piiri, mis Quaoari puhul on umbes 1 780 kilomeetri kaugusel selle keskpunktist. Selle piiri taga peaksid rõngaosakesed vähem kui 100 aastaga kokku kogunema kuudeks. Üks pakutud seletus on, et Quaoari rõngaosakesed põrkavad üksteisest tagasi rohkem kui Saturni rõngaste osakesed, selle asemel et kokku kleepuda.

Weywot, Quaoari kuu, tiirleb umbes kolm korda kaugemal kui välimine rõngas. Weywoti orbiidi põhjal saavad astronoomid välja arvutada Quaoari massi ja sellest omakorda tiheduse. 2025. aastal teatasid astronoomid teisest, palju väiksemast kuust, mida märgati ühel korral varjutuse ajal.

Avastus, orbiit ja pind

Chad Trujillo ja Mike Brown avastasid Quaoari 2002. aastal Palomari observatooriumi Oschin Schmidti teleskoobiga. Tol ajal oli see suurim Päikese ümber tiirlev objekt, mis oli leitud pärast Pluuto avastamist 1930. aastal. Nad panid sellele nime tongva rahva loomisjumala järgi; tongvad on Los Angelese basseini algsed elanikud. Nime hääldatakse „kwa-whar“.

Quaoar tiirleb ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel orbiidil, umbes 44 korda kaugemal kui Maa. James Webbi kosmoseteleskoop on leidnud selle pinnalt veejääd, süsinikdioksiidijääd ning külmunud metaani ja etaani. 2026. aasta seisuga ei kuulu see viie kääbusplaneedi hulka, mille Rahvusvaheline Astronoomialiit tunnustab, kuid 2026. aasta uuring leidis, et selle kuju ja pöörlemine sobivad kehaga, mille kuju on vormunud tema enda gravitatsiooni mõjul, mis tähendaks, et see võiks kääbusplaneediks kvalifitseeruda.