1,000 kilomeetrit!
Sedna on väike külm maailm, mis tiirleb ümber Päikese Neptuunist palju kaugemal, pikal väljavenitatud orbiidil. Selle läbimõõt on umbes 1 000 kilomeetrit; see hinnang on tehtud kiiratava soojuse põhjal. Mõned astronoomid nimetavad Sednat kääbusplaneediks, kuid 2026. aasta seisuga ei kuulu see viie hulka, mille Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU) tunnustab.
Sedna on nii kaugel, et teleskoobid näevad seda vaid valguspunktina, mistõttu selle läbimõõtu ei saa otse mõõta. Ka heledusest ei piisa: väike läikiv ja suur tume objekt võivad peegeldada sama palju päikesevalgust. Seepärast mõõdavad astronoomid hoopis soojust, mida Sedna kiirgab. Samal temperatuuril kiirgab suur objekt palju rohkem soojust kui väike.
2012. aasta uuringus kasutati Euroopa kosmoseteleskoobi, Herscheli kosmoseobservatooriumi soojusmõõtmisi. Selle järgi on Sedna läbimõõt 995 kilomeetrit, pluss-miinus 80 kilomeetrit. Sedna osutus oodatust väiksemaks ja peegeldusvõimelisemaks, mis viitab sellele, et selle pinnast on jääga kaetud suurem osa, kui teadlased olid arvanud. Varem ei suutnud Spitzeri kosmoseteleskoop Sedna soojust üldse tuvastada, mis näitas vaid seda, et selle läbimõõt ei saa olla üle umbes 1 670 kilomeetri.
Päikesesüsteemi välisosas mõõdetakse vahemaid astronoomilistes ühikutes (AU). Üks AU on Maa keskmine kaugus Päikesest, umbes 150 miljonit kilomeetrit. Sedna ei tule Päikesele kunagi lähemale kui umbes 76 AU ehk 11 miljardit kilomeetrit. Kõige kaugemal on see Päikesest umbes 937 AU, rohkem kui 12 korda kaugemal. Üks tiir ümber Päikese võtab aega üle 10 000 aasta.
Päikesele kõige lähemale jõuab Sedna järgmisena umbes 2075. aastal. Isegi siis peaks selle pinna temperatuur olema vaid umbes −243 kraadi Celsiuse järgi. Kaugeima punkti lähedal langeb see umbes −264 kraadini Celsiuse järgi, mis on vähem kui 10 kraadi absoluutsest nullist kõrgemal; absoluutne null on kõige madalam võimalik temperatuur. Nii madalatel temperatuuridel võivad pinnal püsida paljud jääliigid.
James Webbi kosmoseteleskoop on leidnud Sedna pinnalt külmunud etaani, süsiniku ja vesiniku ühendit, ning muid süsivesinikke ja veejääd. Pind on ka tugevalt punane; see värvus tuleneb tõenäoliselt keerukatest süsinikuühenditest.
Mike Brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz leidsid Sedna 14. novembril 2003 Californias Palomari observatooriumi Samuel Oschini teleskoobiga. See oli siis Päikesest umbes 90 AU kaugusel ja oli sel ajal kõige kaugem objekt, mida Päikesesüsteemis oli kunagi nähtud. Kuna see on nii külm, nimetas töörühm selle inuittide merejumalanna Sedna järgi, kellest loodi kõik mereelukad.
Sedna orbiiti on raske seletada. Selle Päikesele kõige lähem punkt on liiga kaugel, et mõni teadaolev planeet oleks selle sinna paisanud. Avastajad pakkusid kolm võimalikku põhjust: veel avastamata planeet, täht, mis kunagi möödus Päikesest ebatavaliselt lähedalt, või Päikese sünd teiste tähtede parves.