How big is Eris?

Eris on kääbusplaneet, mis asub Neptuunist palju kaugemal ja on üks Päikesesüsteemi suuremaid kääbusplaneete. Selle läbimõõt on 2 326 kilomeetrit, peaaegu täpselt sama mis Pluuto läbimõõt, kuid selle mass on umbes 27% suurem. Selle avastamine 2005. aastal aitas käivitada arutelu, mis viis astronoomid planeedi mõiste määratlemiseni.

Suurus

Erise suurus mõõdeti 6. novembril 2010, kui Eris liikus nõrga tähe eest mööda. Seda nähtust nimetatakse okultatsiooniks. Kahes Tšiili vaatluskohas jäädvustasid teleskoobid, kuidas tähe valgus kadus, kui Eris selle kinni katis. Mõõtes, kui kaua täht kummaski kohas nähtamatuks jäi, saadi Erise suurus.

Tulemuseks oli raadius ehk kaugus keskpunktist pinnani 1 163 kilomeetrit, pluss-miinus 6 kilomeetrit. Seega on Erise läbimõõt 2 326 kilomeetrit ja mõõtmised sobivad kerakujuga. Varasemate, teiste meetoditega tehtud hinnangute kohaselt oli Eris umbes 3 000 kilomeetrit lai ehk umbes 25% laiem kui Pluuto.

Erise väikese kuu Dysnomia orbiit näitab, kui tugevasti Eris seda tõmbab. Sellest saab Erise massi ehk selles sisalduva aine hulga: 1,66 × 10²² kilogrammi. Kuna Eris mahutab Pluutost rohkem massi pisut väiksemasse kerasse, on ta tihedam ning astronoomide arvates koosneb peamiselt kivimist.

Suuruste võrdlused

Pluuto läbimõõt on 2 377 kilomeetrit, umbes 50 kilomeetri võrra suurem kui Erise läbimõõt. Nende läbimõõtude vahe on umbes 2%.
Eris on umbes kaks kolmandikku Kuu laiusest (Kuu läbimõõt on 3 475 kilomeetrit) ja veidi vähem kui viiendik Maa laiusest.
Neptuuni suurima kuu Tritoni läbimõõt on 2 707 kilomeetrit, umbes 380 kilomeetri võrra suurem kui Erise läbimõõt.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Maa umbes 2 millimeetri läbimõõduga tera, mis asuks 26 meetri kaugusel. Eris oleks 0,4 millimeetri läbimõõduga täpp, mis asuks 1–2,5 kilomeetri kaugusel.

Avastamine ja nimi

Erise avastasid 5. jaanuaril 2005 California Tehnoloogiainstituudi Mike Brown, Gemini observatooriumi Chad Trujillo ja Yale'i ülikooli David Rabinowitz. Nad leidsid selle piltidelt, mis tehti 21. oktoobril 2003 Palomari observatooriumis Päikesesüsteemi välisosa uuringu käigus. Meeskond pani sellele hüüdnimeks Xena.

Pluutost suuremana paistev maailm tõstatas küsimuse, mida üldse planeediks lugeda. 2006. aasta augustis hääletas Rahvusvaheline Astronoomialiit uue määratluse üle, mille järgi said Pluuto, Eris ja Ceres kääbusplaneetideks. Kääbusplaneet tiirleb ümber Päikese ja on piisavalt suur, et tõmmata end oma raskusjõuga peaaegu kerakujuliseks, kuid ta pole oma orbiidi ümbrust teistest kehadest puhastanud.

2006. aasta septembris sai Eris nime kreeka riidu ja tüli jumalanna järgi. Tema kuu sai nimeks Dysnomia, Erise tütre, seadusetuse jumalanna järgi.

Kauge ja kaldus orbiit

Eris tiirleb piklikul ovaalsel orbiidil, mis on Maa orbiidi tasandi suhtes umbes 44 kraadi kaldu. Selle kaugus Päikesest on 38 kuni 98 astronoomilist ühikut, kusjuures üks astronoomiline ühik on Maa keskmine kaugus Päikesest, umbes 150 miljonit kilomeetrit. Keskmiselt on Eris Päikesest 68 astronoomilise ühiku ehk umbes 10 miljardi kilomeetri kaugusel ning üks tiir võtab aega umbes 560 aastat.

Keskmisel kaugusel kulub päikesevalgusel Erisele jõudmiseks üle üheksa tunni. Selle pinna temperatuur on hinnanguliselt −217 °C ja −243 °C vahel. Pind peegeldab valgust väga hästi. Astronoomide arvates katab Erist õhuke jääkiht, mis on tõenäoliselt maapinnale härmatisena külmunud atmosfäär.