How big is Hobusepea udukogu?

Hobusepea udukogu on Orioni tähtkujus asuv külma gaasi ja tolmu tume pilv, mille kuju meenutab ligikaudu hobuse pead. See on umbes 2,6 valgusaasta ehk umbes 25 triljoni kilomeetri pikkune ning asub Maast umbes 1 300 valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. See vahemaa on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit.

Suurus

Hobusepea on tiheda gaasi ja tolmu sammas, mis ulatub välja palju suuremast tumedast pilvest hõõguva vesinikugaasi piirkonna serval. See paistab tume, sest see varjab selle taga asuva hõõguva gaasi valgust. Udukogus toimuvat tähetekkimist käsitlev 2009. aasta uuring annab udukogu pikkuseks ligikaudu 0,8 parsekit, kusjuures parsek on umbes 3,26 valgusaastat. See teeb umbes 2,6 valgusaastat.

Teised uuringud on mõõtnud udukogu osi. Kitsas kael, mis ühendab pea suurema pilvega, on umbes 0,15–0,30 parsekit lai ehk umbes pool kuni üks valgusaasta. Nagu igal pilvel, pole ka Hobusepeal selget serva, mistõttu need suurused on ligikaudsed.

Udukogu kaugus põhineb seda valgustava tähe Sigma Orionis kaugusel, mida on mõõdetud umbes 388 parsekit ehk umbes 1 260 valgusaastat. Euroopa Kosmoseagentuur annab Hobusepea kauguseks ligikaudu 1 300 valgusaastat.

Suuruste võrdlused

Hobusepea pikkus on umbes neli viiendikku parsekist.
See on umbes kolm viiendikku Päikese ja Proxima Centauri vahelisest kaugusest, mis on umbes 4,2 valgusaastat.
Taevavõlvil vaadatuna asub Sigma Orionis Hobusepeast umbes 4 parseki (13 valgusaasta) kaugusel, mis on umbes viis korda udukogu pikkus.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Hobusepea umbes 4 300 kilomeetrit pikk, veidi pikem kui Kuu läbimõõt.

Aegamisi kuluv sammas

Sigma Orionis on viiest tähest koosnev noor süsteem. Selle valgus toob esile gaasikiude Hobusepea ülaservas ning süsteemi kiirgus kulutab pilve aegamisi ära. Gaasipilved, mis kunagi Hobusepead ümbritsesid, on juba minema pühitud. Samba tipp on ümbritsevast veidi tihedam ning varjab selle taga olevat ainet. Nii tekkiski samba kuju.

Astronoomid nimetavad selliseid sambaid „elevandilondideks“ ning neid on hõõguva gaasi pilvede servades palju. Need ei kesta kaua. Hobusepea püsib eeldatavasti veel umbes viis miljonit aastat, enne kui laguneb. 2024. aastal tegi James Webbi kosmoseteleskoop sellest seni teravaimad infrapunapildid, mis näitavad peent struktuuri piki valgustatud serva.

Kuulus vaatlusobjekt

Hobusepea kuju märgati esmakordselt fotoplaadil 1800. aastate lõpus. See asub Alnitaki lähedal, mis on Orioni vöö kolmest tähest idapoolseim, veidi lõuna pool. Amatöörastronoomid kasutavad seda oskuste proovilepanekuks, sest see on üks raskemini nähtavaid objekte amatöörteleskoobiga. 2000. aastal hääletas veebis üle 5 000 inimese, et valida see Hubble'i kosmoseteleskoobi vaatlusobjektiks.