How big is Vahemaa Shapley superparveni?

Shapley superparv on üks massiivsemaid teadaolevaid galaktikate kogumeid lähedases universumis. Kaugus Maast selle tuumani, mis asub galaktikaparve Abell 3558 ümber, on umbes 670 miljonit valgusaastat. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit.

Kaugus

Sellisel kaugusel määravad astronoomid galaktikate kaugust nende punanihke järgi. Universum paisub, seetõttu eemalduvad kauged galaktikad Maast ja mida kaugemal galaktika asub, seda kiiremini ta eemaldub. See liikumine venitab galaktika valgust pikema ja punasema lainepikkuse poole. Shapley superparve tuumast tulev valgus on venitatud 4,8% võrra, punanihe on 0,048.

2015. aasta superparve uuringus arvutati see punanihe ümber kauguseks, kasutades paisumiskiirust 70 kilomeetrit sekundis iga megaparseki kauguse kohta. Megaparsek on miljon parsekit, umbes 3,26 miljonit valgusaastat. Uuringu arvude järgi asub tuum umbes 205 megaparseki ehk umbes 670 miljoni valgusaasta kaugusel.

Superparv on nii lai kui ka sügav. Selles on kuni 25 suurt galaktikaparve, mille punanihked jäävad vahemikku 0,033–0,060. Sama meetodi järgi asuvad selle lähim ja kaugeim parv ligikaudu 460 ja 830 miljoni valgusaasta kaugusel.

Suuruste võrdlused

Shapley superparv asub umbes kolm korda kaugemal kui Suure Tõmbaja keskpunkt, mis on umbes 230 miljoni valgusaasta kaugusel.
Shapley superparv asub umbes 12 korda kaugemal kui Neitsi galaktikaparv, lähim suur galaktikaparv, mis on umbes 54 miljoni valgusaasta kaugusel.
Kaugus superparveni on umbes 260 korda suurem kui Linnuteest Andromeeda galaktikani ulatuv vahemaa.
Kui Linnutee, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat, oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Shapley superparve tuum umbes 1,6 kilomeetri kaugusel.

Avastamine

1930. aasta artiklis „Note on a Remote Cloud of Galaxies in Centaurus“ kirjeldas astronoom Harlow Shapley seda pika säriajaga tehtud fotode põhjal. Ta nimetas seda üheks seni leitud kõige rohkem galaktikaid sisaldavaks pilveks. Ta hindas selle kauguseks 45 megaparsekit, mis on vähem kui veerand tänapäevasest väärtusest.

1989. aastal leidsid selle uuesti kaks uurimisrühma: üks tuvastas selle ebatavalise galaktikaparvede kogumina, teine galaktikate ülemäärana, ja teine rühm andis sellele nimeks Shapley kontsentratsioon. 2006. aasta uuring, milles vaadeldi üle 8 000 galaktika, leidis, et selle galaktikate põhikiht täidab kogu uuritud ala, mis on 12 × 30 kraadi taevast. Superparve kaugusel on see ala umbes 140 × 350 miljoni valgusaasta suurune.

Selle tõmme Linnuteele

Linnutee koos ülejäänud Kohaliku galaktikarühmaga liigub kosmilise reliktkiirguse suhtes kiirusega umbes 630 kilomeetrit sekundis. Reliktkiirgus on varajasest universumist järele jäänud nõrk hõõgus. Shapley superparv asub ligikaudu selle liikumise suunas, seetõttu on astronoomid ammu küsinud, kui suure osa sellest liikumisest superparv põhjustab.

Hinnangud erinevad suuresti. 2006. aastal kokku võetud uuringute järgi jääb superparve osa Kohaliku galaktikarühma liikumisest paari protsendi ja umbes veerandi vahele. 2017. aasta galaktikate liikumise kaardi põhjal selgus, et Linnutee ümbruse voolus domineerivad tõmme Shapley superparve poole ja tõuge eemale piirkonnast, kus on vähe galaktikaid ja mis asub ligikaudu vastassuunas.