2.2 jottameetrit!
Suur Tõmbaja on kosmose piirkond, mille gravitatsioon tõmbab enda poole Linnuteed ja tuhandeid teisi galaktikaid. See asub Vinkli ja Kentauri galaktikaparvede lähedal ning selle keskpunkt on Maast umbes 230 miljoni valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,46 triljonit kilomeetrit.
Suur Tõmbaja avastati galaktikate liikumise järgi. 1988. aastal uuris seitsmest astronoomist koosnev rühm 400 elliptilist galaktikat üle kogu taeva. Pärast universumi paisumise arvessevõtmist leidsid nad, et galaktikad voolavad ühe piirkonna poole. Piirkonna keskpunkti asetasid nad kaugusele, kus paisumine viib galaktikaid eemale kiirusega umbes 4 350 kilomeetrit sekundis.
Hiljutised mõõtmised annavad kauguse otse megaparsekites. Megaparsek on miljon parsekit, umbes 3,26 miljonit valgusaastat. 2021. aasta uuring paigutas piirkonna rikkaima parve, Vinkli galaktikaparve, 69,7 megaparseki kaugusele. 2026. aastal leidis eriti täpset meetodit kasutanud uuring, et galaktikate voolamine Suure Tõmbaja poole kahaneb nullini umbes 70 megaparseki kaugusel Kohalikust galaktikarühmast, Linnuteed sisaldavast rühmast.
Mõlemad tulemused asetavad keskpunkti umbes 230 miljoni valgusaasta kaugusele. Mõlema järgi liiguvad galaktikad seal peale paisumise vaevu üldse, nagu külgetõmbe keskpunktis ongi oodata.
Keskpunkti teatakse siiani vaid ligikaudu. Maalt vaadates asub see Linnutee ketta taga, kus tolm ja tihedalt paiknevad tähed varjavad suure osa vaatest. Astronoomid uurivad piirkonda infrapunakiirguses, mis läbib tolmu kergemini.
Kohalik galaktikarühm liigub kosmilise mikrolaine-taustkiirguse, varasest universumist järele jäänud nõrga hõõgumise suhtes kiirusega umbes 630 kilomeetrit sekundis. 1988. aasta rühm hindas, et Suure Tõmbaja mass on sama suure keskmise piirkonna omast umbes 54 miljonit miljardit Päikese massi suurem. See on piisav, et tõmmata Päikese ümbrust enda poole kiirusega umbes 570 kilomeetrit sekundis. Nad hindasid, et seal asuvas galaktikate kogumis on umbes 20 korda rohkem galaktikaid kui Neitsi galaktikaparves.
2014. aastal kaardistasid astronoomid galaktikate liikumisi, et määratleda Laniakea superparv, Linnutee kodu. Galaktikate voolud kogu Laniakeas koonduvad Vinkli ja Kentauri parvede lähedal, Suure Tõmbaja asukoha lähedal.
Astronoomid vaidlevad endiselt selle üle, kui suure osa Kohaliku galaktikarühma liikumisest põhjustab Suur Tõmbaja. 2026. aasta mõõtmine toetab arvamust, et see põhjustab suurema osa sellest. Lähiuniversumi arvutimudeleid kasutanud 2026. aasta uuring jõudis vastupidisele tulemusele: tõenäoliselt ei seleta ükski üksik struktuur, ka mitte Suur Tõmbaja, liikumisest suuremat osa. Kaugemad struktuurid, näiteks Shapley superparv, tõmbavad Linnuteed samuti.