How big is Must sammas?

Must sammas on külma gaasi ja tolmu torn, mis kerkib Kotka udukogust. See on pilv, kus tekivad uued tähed ja mis asub Maast umbes 7 000 valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Torni kõrgus alusest tipuni on umbes 9,5 valgusaastat ehk 90 triljonit kilomeetrit. Hubble'i kosmoseteleskoop pildistas seda 2004. aastal ning NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) avaldasid pildi pealkirjaga „The Eagle has risen: stellar spire in the Eagle Nebula“.

Suurus

ESA ja NASA annavad torni kõrguseks mõlemad 9,5 valgusaastat. See on samba pikkus Hubble'i pildi alaosas paistvast postamendisarnasest alusest kuni ülaosas hõõguvate tompudeni.

Kõrgus sõltub sellest, kui kaugel Kotka udukogu asub. Sellise pikkuse arvutavad astronoomid selle järgi, kui pikana objekt taevas paistab ja kui kaugel see on, mistõttu on kõrgus vaid sama kindel kui kaugus. Mõlema asutuse hinnangul asub udukogu umbes 7 000 valgusaasta kaugusel. Kogu Kotka udukogu on tornist palju suurem: NASA andmetel on selle ulatus 70 × 55 valgusaastat.

Suuruste võrdlused

Torn on veidi rohkem kui kaks korda pikem kui Päikese ja Proxima Centauri vaheline kaugus. Proxima Centauri on lähim täht ja asub umbes 4,2 valgusaasta kaugusel.
Torn on rohkem kui kaks korda kõrgem kui Loomise sammaste kõrgeim sammas, mille pikkus on umbes 4 valgusaastat. Need sambad asuvad sama udukogu teises osas.
Krabi udukogu, plahvatanud tähe järelejäänud pilv, on keskmiselt umbes 11 valgusaasta laiune, veidi rohkem kui Musta samba kõrgus.
Kui Must sammas oleks kahandatud Everesti kõrguseks, 8 849 meetriks, oleks Neptuuni orbiit umbes 90 sentimeetri läbimõõduga ring. Maa orbiit oleks umbes 3 sentimeetri läbimõõduga.
Kotka udukogu pikim ulatus, 70 valgusaastat, on umbes seitse korda suurem kui torni kõrgus.

Kuidas torni vormitakse

Torni kulutab ultraviolettkiirgus, mida annab rühm massiivseid kuumi noori tähti Hubble'i pildi ülaservast väljaspool. Sama tähevalgus valgustab torni konarlikku pinda. Sellelt pinnalt keevad lahti gaasivoolud, mis moodustavad samba ümber uduloori. Torn paistab tumeda kujuna kaugemal asuva gaasi hõõgumise taustal.

Torni tipp on püsima jäänud, sest seal on gaas tihedam. ESA võrdleb seda preeriaheina keskel kasvava tiheda põõsastikuga: tuli pühib kiiresti üle rohu, kuid aeglustub, kui jõuab põõsastikuni. Hubble'i pildi värvid pärinevad gaasist, mille tähtede ultraviolettkiirgus on ergastanud. Ülaosa sinine on hõõguv hapnik ja allpool olev punane on hõõguv vesinik.

Torni sees tekkivad tähed

Torni sees võivad tekkida tähed. Selle keskosa lähedal olevad aine muhud ja sõrmetaolised eendid on kohad, kus tähed sünnivad, ning iga selline koht on ligikaudu Päikesesüsteemi suurune. Seal olevad noored tähed toitusid ümbritsevast gaasist ja kasvasid, kuni lähedase täheparve valgus nad paljastas ja neilt toidu ära lõikas.

Sama valgus võib ka uusi tähti käivitada. See soojendab torni tipus olevat gaasi, kuumenenud gaas paisub ja surub selle all olevat külmemat ja tumedamat gaasi. Nii kokku surutuna moodustab gaas tähti kergemini. Hubble tegi pildi 2004. aasta novembris oma kaameraga Advanced Camera for Surveys ja pilt avaldati 2005. aasta aprillis teleskoobi 15. aastapäeva tähistamiseks.