13 petameetrit!
Mädamuna udukogu on suremas oleva tähe väljapaisatud gaasi- ja tolmupilv, mis asub Maast umbes 5 000 valgusaasta kaugusel Ahtri tähtkujus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Udukogu on pikk ja kitsas: otsast otsani on see umbes 1,4 valgusaastat ehk 13 triljonit kilomeetrit. Seda nimetatakse ka Kalebassi udukoguks ja astronoomid tunnevad seda tähisega OH 231.8+4.2.
Udukogul on kaks gaasisagarat, mis voolavad tähest vastassuundades eemale. Selle voolu raadiovaatlused näitavad, et see on umbes 57 kaaresekundit pikk ja kõige rohkem 6 kaaresekundit lai; kaaresekund on 1/3 600 kraadist. Udukogu kaugusel on see umbes 1,4 valgusaasta pikkune ja 0,15 valgusaasta laiune. Infrapunauuring annab sarnase suuruse, 60 × 10 kaaresekundit.
2025. aasta uuringus mõõdeti kaugust raadioteleskoopidega. Uuringus jälgiti tähe lähedal asuvate eredate raadioallikate asukohtade väikesi nihkeid, kui Maa tiirles ümber Päikese. Tulemuse, umbes 5 000 valgusaasta, määramatus on umbes 5%.
Sagarad on kaldu umbes 35 kraadi võrra taevatasandist eemale, seega on nende tegelik pikkus umbes 1,7 valgusaastat. Udukogu keskosa ümber olev tuhm vanema gaasi halo on umbes 1 valgusaasta läbimõõduga.
Udukogu näitab, kuidas sureb Päikesetaoline täht. Udukogu täht QX Puppis on pulseeriv punane hiid ja sellel on väiksem kaastäht. Udukogu on üleminekul punasest hiiust planetaarudukoguks, see tähendab helendavaks gaasikestaks, mille selline täht oma välimisi kihte maha heites järele jätab.
See etapp möödub kiiresti, mistõttu astronoomid tabavad tähte selles etapis harva. Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ootab, et Mädamuna udukogust saab täielik planetaarudukogu järgmise tuhande aasta jooksul. Selle kiire väljavoolu kuju kujunes välja umbes 800 aastat tagasi sündmuses, mis kestis alla 150 aasta. Halo on vanem: see pärineb leebemast tuulest, mis algas vähemalt 11 000 aastat tagasi.
Udukogus on palju väävlit, elementi, mis lõhnab teiste elementidega ühinenult mädamunade järele. Udukogu gaasis on väävlit sisaldavaid molekule, näiteks vääveloksiidi, vääveldioksiidi ja vesiniksulfiidi. 2018. aasta uuringust selgus, et udukogu gaasiümbrise keemia on rikkaim, mis on teada ühegi sellel eluetapil oleva hapnikurikka tähe ümber.
Taevas asub udukogu samas suunas nagu täheparv Messier 46. 2025. aasta uuringust selgus, et need kaks on Maast umbes samal kaugusel, kuid liiguvad ruumis kiirustega, mis erinevad 15 kilomeetri võrra sekundis. Uuring jõudis järeldusele, et udukogu kuulub tõepoolest sellesse parve. Uuring viitas sellele, et kiiruste erinevus võib tuleneda kahest tähest, mis ühinesid minevikus.