How big is Bumerangi udukogu?

Bumerangi udukogu on hääbuva tähe eemale puhutud gaasi- ja tolmupilv, mis asub Maast umbes 5 000 valgusaasta kaugusel Kentauri tähtkujus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. See vahemaa on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Udukogu kahe sagara pikkus otsast otsani on umbes 2 valgusaastat ehk 19 triljonit kilomeetrit. 2026. aasta seisuga on see külmim teadaolev looduslik objekt universumis.

Suurus

Hubble'i kosmoseteleskoobiga vaadatuna on udukogul kaks peaaegu ühesugust sagarat keskse tähe vastaskülgedel, mistõttu see meenutab liivakella. NASA hindab, et kumbki sagar on peaaegu 1 valgusaasta pikkune, nii et kogu udukogu pikkus on umbes 2 valgusaastat.

See suurus sõltub udukogu kaugusest, mis pole täpselt teada. NASA annab kauguseks umbes 5 000 valgusaastat ja udukogu ALMA raadioobservatooriumiga uurinud rühm kasutab sarnast väärtust, umbes 4 900. Rühm arvutas ka, et udukogu ei saa asuda Maast kaugemal kui umbes 13 000 valgusaastat. Kui see on kaugemal kui 5 000 valgusaastat, on see ka suurem.

Nähtavad sagarad on udukogust vaid osa. ALMA vaatlused jälgisid väga külma gaasi, mis voolab tähest välja vähemalt 120 000 astronoomilise ühikuni, kusjuures 1 astronoomiline ühik (au) on Maa keskmine kaugus Päikesest. Seega on see külm väljavool vähemalt 3,8 valgusaasta laiune, peaaegu kaks korda nii pikk kui nähtav udukogu. Astronoomid arvavad, et sagarad on külma väljavoolu need osad, mida valgustab keskelt välja pääsev tähevalgus.

Suuruste võrdlused

Udukogu pikkus on umbes pool Päikese ja Proxima Centauri vahelisest kaugusest, mis on 4,2 valgusaastat.
Parsek, kaugusühik, mis võrdub umbes 3,26 valgusaastaga, on umbes 1,6 korda nii pikk kui udukogu.
Tähe keskosa ümbritseb tihe tolmu- ja gaasivöö. Selle läbimõõt on umbes 1 740 au, umbes 29 korda nii lai kui Neptuuni orbiit.
Kui kogu Neptuuni orbiit oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks see tolmuvöö umbes 7 meetri läbimõõduga ja nähtav udukogu umbes 500 meetri pikkune.

Külmim teadaolev paik

1995. aastal tehtud raadiomõõtmised näitasid, et udukogu gaas on vaid umbes 1 kelvin ehk üks kraad üle absoluutse nulli. See on umbes −272 kraadi Celsiuse järgi. Gaas on isegi külmem kui kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, universumi vanim valgus, mis jõuab Maale kogu taevast temperatuuriga umbes 2,7 kelvinit.

Gaas on jahtunud väga kiire paisumise tõttu. See voolab tähest eemale kiirusega umbes 164 kilomeetrit sekundis (590 000 kilomeetrit tunnis). ALMA vaatlused näitavad, et külm väljavool sisaldab vähemalt 3,3 Päikese massi.

Hääbuv täht

Bumerangi udukogu on eelplanetaarne udukogu. See on lühike, umbes 1 000 aastat kestev etapp vana paisunud punase hiidtähe ja planetaarse udukogu vahel. Planetaarne udukogu on hõõguv gaasikest, mille hääbuv täht endast maha jätab. Gaas on punase hiidtähe välimised kihid.

Täht on kaotanud massi ebatavaliselt kiiresti. Tähte ALMA abil uurinud astronoomid väidavad, et kaaslastäht langes spiraalselt punasesse hiidtähte, sulas kokku hiidtähe tuumaga ja paiskas hiidtähe välimised kihid minema. Keith Taylor ja Mike Scarrott panid udukogule nime 1980. aastal selle kuju järgi, mida nad nägid Austraalia suure teleskoobiga.