How big is Öpiku-Oorti pilv?

Öpiku-Oorti pilv on tohutu, ligikaudu kerakujuline jäiste objektide kest, mis astronoomide arvates ümbritseb Päikesesüsteemi kaugel planeetide taga. Selle välisserva arvatakse asuvat Päikesest kuskil 10 000 kuni 100 000 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel, kusjuures 1 AÜ on keskmine kaugus Maast Päikeseni. Siin esitatud suurus on läbimõõt umbes 18 triljonit kilomeetrit ehk 1,9 valgusaastat; valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. See asetab serva umbes 60 000 AÜ kaugusele, mis jääb sellesse vahemikku, kuid ei ole mõõtmistulemus, sest pilve tuntakse vaid kaudselt, komeetide kaudu.

Suurus

Keegi ei ole Öpiku-Oorti pilve suurust mõõtnud. See on nii kaugel, et NASA-l ei ole sellest otseseid pilte. Suure osa sellest, mida astronoomid pilve kohta teavad, annab Maa lähedalt mööduvate komeetide uurimine.

NASA andmetel jääb pilve sisemine serv Päikesest 2 000 kuni 5 000 AÜ kaugusele ja välimine serv 10 000 kuni 100 000 AÜ kaugusele. Kui Hollandi astronoom Jan Oort 1950. aastal pilve välja pakkus, kujutas ta ette, et see ulatub umbes 100 000 AÜ-ni. Nii kauge serv teeks pilve läbimõõduks umbes 200 000 AÜ ehk 3,2 valgusaastat.

Suuruste võrdlused

Neptuun tiirleb Päikesest umbes 30 AÜ kaugusel. Siin esitatud laiuse korral on Öpiku-Oorti pilv umbes 2 000 korda laiem kui Neptuuni orbiit.
Kui kaugus Maast Päikeseni oleks kahandatud 1 sentimeetri suuruseks, tiirleks Neptuun Päikesest 30 sentimeetri kaugusel. Öpiku-Oorti pilv algaks Päikesest 20–50 meetri kaugusel ja lõppeks 100 meetri kuni 1 kilomeetri kaugusel.
Päikesest 60 000 AÜ kaugusel asuv serv on umbes viiendik Päikese ja Proxima Centauri vahelisest kaugusest, mis on 4,2 valgusaastat. Isegi 100 000 AÜ kaugusel asuv serv oleks vähem kui kaks viiendikku sellest teest.
Bumerangi udukogu, suremas oleva tähe ümber olev gaasipilv, on umbes 2 valgusaastat pikk, mis on lähedane Öpiku-Oorti pilve siin esitatud laiusele.
Kosmosesond Voyager 1 liigub umbes 1,6 miljonit kilomeetrit päevas. NASA hindab, et sondil kulub Öpiku-Oorti pilve jõudmiseks umbes 300 aastat ja selle läbimiseks võib-olla 30 000 aastat.

Miks astronoomid arvavad, et pilv on olemas

Oort pakkus pilve välja, et seletada, kust pärinevad pika perioodiga komeedid. Need komeedid vajavad Päikese ümber tiirlemiseks nii palju aega, et enamikku neist on kirjapandud ajaloo jooksul nähtud vaid korra. Samuti saabuvad nad igast suunast, mitte mööda planeetide ühist lamedat tasandit.

Pilves olevad objektid tiirlevad ümber Päikese paljude erinevate nurkade all ja moodustavad paksu mulli, mitte lameda vöö, ning seetõttu nimetataksegi seda pilveks. Neid jäiseid kehasid võib seal olla sadu miljardeid või isegi triljoneid.

Aeg-ajalt häirib miski ühte neist ja see hakkab pikalt Päikese poole langema. Komeet Siding Spring möödus Marsist ühel sellisel teekonnal väga lähedalt ja naaseb alles umbes 740 000 aasta pärast.

Kuidas pilv tekkis

Valdav seisukoht on, et Öpiku-Oorti pilve objektid ei tekkinud seal, kus nad praegu asuvad. Pärast planeetide teket 4,6 miljardit aastat tagasi jäi planeetide vahele palju ülejäänud tükke, mida nimetatakse planetesimaalideks ja mis koosnesid samast ainest kui planeedid. Planeetide, eelkõige Jupiteri gravitatsioon paiskas need tükid igas suunas laiali. Mõned lahkusid Päikesesüsteemist täielikult.

Teised paisati pikkadele orbiitidele, mis viisid nad piisavalt kaugele, et Linnutee galaktika gravitatsioon neid tõmbama hakkas. Galaktika tõmme tõstis nad tõenäoliselt Päikesesüsteemi välisservadele, kus planeedid neid enam häirida ei saanud. Ühe ülevaateartikli hinnangul sattus umbes 5% hiidplaneetide laiali paisatud ainest Öpiku-Oorti pilve. Pilv võib olla püüdnud kinni ka objekte, mis ei tekkinud Päikesesüsteemis.