How big is Luyteni täht?

Luyteni täht on punane kääbustäht, Päikesest väiksem ja jahedam täht, umbes 12,3 valgusaasta kaugusel. Tema läbimõõt on umbes 445 000 kilomeetrit, umbes kolmandik Päikese laiusest. See arv on tema fotosfääri laius; fotosfäär on helendav kiht, mis näib tähe pinnana.

Suurus

Maalt vaadates paistab Luyteni täht alla kaaresekundi tuhandiku laiune, kusjuures kaaresekund on 1/3 600 kraadist. 2019. aastal avaldatud uuringus mõõtis Markus Rabusi juhitud rühm selle laiuse Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobi interferomeetriga. Interferomeeter ühendab mitme teleskoobi valguse, nii et koos näevad need palju peenemaid detaile kui ükski neist üksi.

Koos tähe kaugusega annab mõõtmine raadiuseks 0,320 Päikese raadiust. See teeb laiuseks umbes 445 000 kilomeetrit, mille ebatäpsus on alla 2%. Andrew Manni ja tema kolleegide 2015. aasta uuring hindas raadiust teisiti, tähe temperatuuri ja kogu valgusvõimsuse põhjal. Tulemuseks oli 0,315 Päikese raadiust ehk umbes 438 000 kilomeetrit, mis langeb ebatäpsuse piirides kokku.

Suuruste võrdlused

Luyteni tähe laius on umbes kolmandik Päikese laiusest ja tema ruumala on umbes 3% Päikese ruumalast.
Luyteni täht on umbes 35 korda laiem kui Maa.
Luyteni täht on veidi laiem kui Maa ja Kuu vaheline kaugus, mis on keskmiselt 384 400 kilomeetrit.
Luyteni täht on umbes kaks korda laiem kui Proxima Centauri, teine punane kääbustäht.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Luyteni täht umbes 7,7 sentimeetri läbimõõduga pall. See asuks korvpallist umbes 20 000 kilomeetri kaugusel, mis on rohkem kui poolteist korda tegeliku Maa laius.

Väike ja jahe täht

Luyteni tähe taolised punased kääbustähed on universumi kõige arvukamad tähed. Luyteni tähe mass on umbes 0,29 Päikese massi ja tema pind on umbes 3 000 kraadi Celsiuse järgi, ligikaudu 2 500 kraadi jahedam kui Päikese pind. Kuna täht on nii väiksem kui ka jahedam, kiirgab ta vaid umbes 1% sellest valgusest, mida Päike annab.

Kaks planeeti

2017. aastal teatasid astronoomid kahest Luyteni tähe ümber tiirlevast planeedist; täht on tuntud ka katalooginimega GJ 273. Planeedid leiti HARPS-i spektrograafiga, mis mõõdab, kui kiiresti täht Maa poole ja Maast eemale liigub. Tiirleva planeedi külgetõmme paneb tähe kiiruse edasi-tagasi muutuma. Meetod annab planeedi kohta vaid väikseima võimaliku massi.

Välimise planeedi GJ 273b mass on vähemalt 2,9 Maa massi ja see tiirleb ümber tähe 18,65 päevaga. Planeet asub tähe elamiskõlbliku tsooni sisemisel piiril; tsoon on kauguste vahemik, kus planeedi pinnal võib esineda vedelat vett. Planeet saab oma tähelt umbes sama palju energiat, kui Maa saab Päikeselt.

Sisemise planeedi GJ 273c mass on vähemalt 1,2 Maa massi ja see tiirleb 4,7 päevaga. Planeet saab peaaegu seitse korda rohkem energiat kui Maa, mis on elamiskõlbliku tsooni jaoks liiga palju. Kui planeetidest teatati, sai Luyteni tähest Proxima Centauri järel teine lähim teadaolev planeedisüsteem, milles on planeet tähe elamiskõlblikus tsoonis.