How big is Alpha Centauri B?

Alpha Centauri B on väiksem ja hämaram kahest Päikesega sarnasest tähest Alpha Centauri keskmes. Alpha Centauri on Päikesele lähim tähesüsteem. Alpha Centauri B läbimõõt on umbes 1,2 miljonit kilomeetrit, umbes 86% Päikese laiusest. See arv on Alpha Centauri B fotosfääri laius. Fotosfäär on helendav kiht, mis paistab tähe pinnana.

Suurus

Alpha Centauri B mõõdeti interferomeetriga, mis ühendab mitme teleskoobi valguse, nii et üheskoos näevad need palju peenemaid detaile kui ükski neist eraldi. 2017. aastal ilmunud uuringus kasutas Pierre Kervella juhitud rühm Euroopa Lõunaobservatooriumi interferomeetrit Very Large Telescope Interferometer. Nad leidsid, et täht paistab 6,0 tuhandikku kaaresekundit laiana, kusjuures kaaresekund on 1/3 600 kraadist.

Koos tähe kaugusega annab see raadiuseks 0,8632 Päikese raadiust ja laiuseks umbes 1,20 miljonit kilomeetrit. Mõõtmise täpsus on umbes pool protsenti. Varasem, 2003. aastal avaldatud mõõtmine teise instrumendiga andis sama suuruse.

Alpha Centauri B kuulub teise spektriklassi kui Päike: K1 V, Päike on G2 V. Tema pind on umbes 540 Celsiuse kraadi võrra Päikese omast jahedam ning tema mass on umbes 94% Päikese massist. Kuna ta on nii väiksem kui ka jahedam, kiirgab ta umbes poole nii palju valgust kui Päike.

Suuruste võrdlused

Alpha Centauri B laius on umbes 86% Päikese laiusest ja ruumala peaaegu kaks kolmandikku Päikese ruumalast. Päike on järgmine suurem täht sellel saidil.
Ta on umbes 94 korda laiem kui Maa.
Tema kaaslane Alpha Centauri A on umbes 1,4 korda laiem.
Ta on umbes 5,6 korda laiem kui Proxima Centauri, väike punane kääbus, mis on süsteemi kolmas täht.
Kui Alpha Centauri B oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Alpha Centauri A 34 sentimeetri läbimõõduga pall. Need kaks tähte tiirleksid teineteise ümber, olles teineteisest umbes 340 meetri kuni 1,1 kilomeetri kaugusel.

Tähepaar

Alpha Centauri A ja B tiirlevad teineteise ümber ühe korra 79,9 aastaga. Nende orbiit on väljavenitatud ovaal, mistõttu nendevaheline kaugus muutub umbes 11 astronoomilisest ühikust 36 astronoomilise ühikuni. Üks astronoomiline ühik on Maa ja Päikese keskmine kaugus, umbes 150 miljonit kilomeetrit.

Paar asub Päikesest umbes 4,37 valgusaasta kaugusel; valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,5 triljonit kilomeetrit. Proxima Centauri on Päikesele veidi lähemal, 4,24 valgusaasta kaugusel.

Planeet, mida tõenäoliselt ei ole olemas

2012. aasta oktoobris teatas Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) planeedist, mille mass on umbes Maa mass ja mis tiirleb ümber Alpha Centauri B 3,2 päevaga. See oli leitud Tšiilis La Silla observatooriumi instrumendiga HARPS. HARPS otsis tähe liikumisest väikest edasi-tagasi õõtsumist, mille põhjustab planeedi gravitatsioonitõmme. Õõtsumine ei ületanud 51 sentimeetrit sekundis, mis on umbes roomava beebi kiirus.

2015. aastal analüüsisid Vinesh Rajpaul ja tema kolleegid samu mõõtmisi uuesti. Nad näitasid, et signaal tuli peaaegu kindlasti kuupäevade mustrist, mil tähte oli vaadeldud, mitte planeedist. 2017. aasta jaanuaris lisas ESO oma teatele märkuse, et planeeti tõenäoliselt ei ole olemas.