How big is Alpha Centauri A?

Alpha Centauri A on suurem ja eredam kahest Päikesega sarnasest tähest Alpha Centauri keskmes. Alpha Centauri on Päikesele lähim tähesüsteem. Alpha Centauri A läbimõõt on umbes 1,7 miljonit kilomeetrit, umbes 1,2 korda Päikese laius. See arv on tema fotosfääri laius. Fotosfäär on helendav kiht, mis paistab tähe pinnana.

Suurus

Tähel pole kindlat pinda, seetõttu mõõdetakse tema laiust fotosfäärini. Astronoomid mõõtsid Alpha Centauri A interferomeetriga, mis ühendab mitme teleskoobi valguse, nii et üheskoos näevad need palju peenemaid detaile kui ükski neist eraldi. 2017. aastal ilmunud uuringus kasutas Pierre Kervella juhitud rühm Euroopa Lõunaobservatooriumi interferomeetri Very Large Telescope Interferometer nelja teleskoopi.

Täht paistab 8,5 tuhandikku kaaresekundit laiana, kusjuures kaaresekund on 1/3 600 kraadist. Koos tema kaugusega annab see raadiuseks 1,2234 Päikese raadiust ja laiuseks umbes 1,70 miljonit kilomeetrit. Mõõtmise täpsus on umbes pool protsenti. Varasem, 2003. aastal avaldatud mõõtmine teise instrumendiga andis sama suuruse.

Alpha Centauri A on sama tüüpi täht nagu Päike, spektriklassiga G2 V, ja peaaegu sama pinnatemperatuuriga. Tema mass on umbes 1,1 Päikese massi. Kuna ta on laiem, kiirgab ta umbes 1,5 korda nii palju valgust kui Päike.

Suuruste võrdlused

Alpha Centauri A on umbes 1,2 korda laiem kui Päike, järgmine väiksem täht sellel saidil, ja ruumalalt umbes 1,8 korda suurem.
Ta on umbes 134 korda laiem kui Maa.
Alpha Centauri A kaaslane Alpha Centauri B on umbes seitse kümnendikku Alpha Centauri A laiusest.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Alpha Centauri A umbes 29 sentimeetri läbimõõduga pall ja Alpha Centauri B umbes 21 sentimeetri läbimõõduga pall. Need kaks tiirleksid teineteise ümber, olles teineteisest umbes 300 kuni 900 meetri kaugusel.

Tähepaar

Alpha Centauri A ja B tiirlevad teineteise ümber ühe korra 79,9 aastaga. Nende orbiit on väljavenitatud ovaal, mistõttu nendevaheline kaugus muutub umbes 11 astronoomilisest ühikust 36 astronoomilise ühikuni. Üks astronoomiline ühik on Maa ja Päikese keskmine kaugus, umbes 150 miljonit kilomeetrit.

Paar asub Päikesest umbes 4,37 valgusaasta kaugusel; valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,5 triljonit kilomeetrit. Süsteemi kolmas täht, punane kääbus Proxima Centauri, on Päikesele veidi lähemal, 4,24 valgusaasta kaugusel.

Võimalik planeet

2024. aasta augustis tegi James Webbi kosmoseteleskoop infrapunapildi, millel paistis Alpha Centauri A lähedal nõrk valguspunkt. Charles Beichmani ja Aniket Sanghi juhitud rühm teatas 2025. aastal, et see võib olla hiidplaneet tähe asustatavas vööndis. Asustatav vöönd on kauguste vahemik tähest, kus planeedi pinnal võib esineda vedelat vett.

Kui see on planeet, on ta umbes Jupiteri laiune, tema mass on 90 kuni 150 Maa massi ja temperatuur umbes −48 Celsiuse kraadi. Ta tiirleks tähe ümber kahe kuni kolme aastaga. Objekt ei ilmunud 2025. aasta veebruaris ja aprillis tehtud järgpiltidele, võib-olla seetõttu, et ta oli oma orbiidil edasi liikunud. Rühm nimetas seda planeedikandidaadiks, mille kinnitamiseks on vaja rohkem vaatlusi.