3.6 kilomeetrit!
Uluru on hiiglaslik liivakivikalju, mis kerkib Austraalia keskosa tasasest kõrbest. See on umbes 3,6 kilomeetrit pikk ja tõuseb ümbritsevast tasandikust 348 meetrit kõrgemale. Uluru on püha anangu rahvale, kes on aborigeenid ja kalju traditsioonilised omanikud. Varem tunti kaljut nime all Ayers Rock.
NASA ja teatmeteos EBSCO annavad mõlemad Uluru pikkuseks umbes 3,6 kilomeetrit ning EBSCO järgi on kalju laius 1,9 kilomeetrit. Jalutuskäik ümber kogu kalju jalami on 9,4 kilomeetrit pikk. Parks Australia, mis haldab rahvusparki koos anangu rahvaga, märgib kalju kõrguseks ümbritsevast tasandikust 348 meetrit.
Geoscience Australia, riiklik geoloogiaamet, annab veidi erinevad arvud: kõrgus 345 meetrit ja pindala 3,3 ruutkilomeetrit. Maapinnast kõrgemale ulatuv osa on kaljust vaid väike osa. Uluru on palju suurema kivimassi tipp, mis võib ulatuda kuni 6 kilomeetri sügavusele maa alla.
Uluru koosneb arkoosist, jämedateralisest liivakivist, milles on palju päevakivi. Selle liiv kulus umbes 550 miljoni aasta eest maha graniitmägedest ja kuhjus nende jalamil hiiglaslike lehvikutena. Umbes 500 miljoni aasta eest kattis piirkonda madal meri ning uute kihtide raskus merepõhjal muutis liiva kiviks.
Umbes 400 kuni 300 miljoni aasta eest voltisid maakoore liikumised kivimid ja kallutasid Uluru kihid peaaegu 90 kraadi, nii et need seisavad nüüd peaaegu püstloodis. Seejärel kulus ümbritsev pehmem kivim maha ja Uluru jäi tasandikust kõrgemale tõusma. Kalju punane värv on rooste, mis tekib kivimis oleva raua reageerimisel veega ja hapnikuga pinnal. Koobastes on kivimi algne hall värv alles.
Anangu rahva jaoks on Uluru lahutamatu Tjukurpast, nende traditsioonilisest seadusest, ning loojaesivanemate tegude jälgi võib kalju ümber näha tänapäevalgi. 1873. aastal sai maadeuurija William Gosse esimeseks mitteaborigeeniks, kes kaljut nägi. Gosse pani sellele nimeks Ayers Rock Lõuna-Austraalia peasekretäri sir Henry Ayersi auks.
26. oktoobril 1985 andis Austraalia kindralkuberner rahvuspargi omandiõigust tõendavad dokumendid anangu rahvale tagasi. Anangu rahvas andis maa 99 aastaks rendile Austraalia rahvusparkide ja eluslooduse ametile, mis on nüüd Parks Australia, ning parki haldavad praegu ühiselt anangu rahvas ja Parks Australia. Tjukurpa järgi ei peetud Uluru otsa ronimist üldiselt lubatavaks ning ronimine suleti lõplikult 26. oktoobril 2019. Park on UNESCO maailmapärandi nimekirjas olnud alates 1987. aastast loodusväärtuste tõttu ja alates 1994. aastast kultuurimaastikuna.