980 meetrit!
Angeli juga Venezuelas on 2026. aasta seisuga kõrgeim teadaolev juga maismaal. Selle vesi langeb lameda tipuga mäe servalt kokku 979 meetrit. Kogukõrgus hõlmab ka kõigi jugade seas kõrgeimat üksikut langust, mis on katkematu 807 meetri kõrgune vabalangus.
Joa kõrgus on vertikaalne vahemaa, mille vesi langeb. Angeli juga mõõdistati viimati National Geographicu ekspeditsiooni ajal 1949. aastal. Guinnessi rekordite raamat annab joa kogukõrguseks 979 meetrit ja pikimaks üksikuks languseks 807 meetrit. UNESCO ümardab joa kõrguse 1 000 meetrini.
Mõningane vaidlus käib selle üle, kas kogu 979 meetrit tuleks lugeda üheks juaks. Kui arvestada ainult esimest, 807-meetrist langust, oleks kõrgeim juga Tugela juga Lõuna-Aafrikas, mis langeb mitmes astmes 948 meetrit. Ookeani all peituv juga on kõrgem kui kumbki neist. Atlandi ookeanis Taani väinas langeb külm vesi, voolates ühest merest teise, enam kui 3,5 kilomeetrit.
Angeli juga langeb Auyán-tepui servalt. See on lameda tipu ja järskude kaljuseintega mägi. Seda tüüpi mägesid nimetatakse tepuideks ehk lauamägedeks. Juga asub Carrao jõe lisajõel. Carrao jõgi suubub Ida-Venezuelas Caroní jõkke.
Juga asub Bolívari osariigis Canaima rahvuspargi troopilises metsas. Park hõlmab 3 miljonit hektarit (30 000 ruutkilomeetrit) Kagu-Venezuelast, Guyana ja Brasiilia piiri ääres, ning umbes 65% pargist on kaetud tepuidega. UNESCO kandis pargi oma maailmapärandi nimekirja 1994. aastal.
Nimi Kerepakupai Merú pärineb kohalikust põlisrahva pemónide kultuurist ja tähendab „sügavaima koha juga“. Jugagi nimetatakse vahel Parakupá Vená, „langus kõrgeimast kohast“. Hispaania keeles on selle nimi Salto Ángel.
Nimi Angeli juga tuleb Ameerika piloodilt Jimmie Angelilt. Ta kandis joa oma lennupäevikusse pärast selle kohal lendamist 1933. aasta novembris.