How big is Siirius A?

Siirius A on öötaeva eredaim täht ja Siiriuse süsteemi kahest tähest suurem; süsteem asub Päikesest umbes 8,6 valgusaasta kaugusel. Siiriuse A läbimõõt on umbes 2,4 miljonit kilomeetrit, umbes 1,7 korda Päikese laius. See arv on tema fotosfääri laius. Fotosfäär on helendav kiht, mis paistab tähe pinnana.

Suurus

Tähel pole kindlat pinda, seetõttu mõõdetakse tema laiust fotosfäärini. Siirius A on mõõdetud interferomeetritega, mis ühendavad mitme teleskoobi valguse, nii et üheskoos näevad need palju peenemaid detaile kui ükski neist eraldi. 2003. aastal kasutas Pierre Kervella juhitud rühm Euroopa Lõunaobservatooriumi interferomeetrit Very Large Telescope Interferometer. 2011. aastal kasutasid John Davis ja tema kolleegid interferomeetrit Sydney University Stellar Interferometer.

Mõlemad leidsid, et täht paistab umbes 6,04 tuhandikku kaaresekundit laiana, kusjuures kaaresekund on 1/3 600 kraadist. Koos tähe kaugusega annab see raadiuseks umbes 1,71 Päikese raadiust. Howard Bondi juhitud 2017. aasta uuring võttis aluseks 1,7144 Päikese raadiust, mis teeb laiuseks umbes 2,39 miljonit kilomeetrit, mõõtemääramatusega umbes pool protsenti.

Siirius A kuulub teise spektriklassi kui Päike: A1 V, Päike on G2 V. Tema pinna temperatuur on umbes 9 600 Celsiuse kraadi, Päikesel umbes 5 500. Tema mass on umbes kaks korda Päikese mass.

Suuruste võrdlused

Siirius A on umbes 1,7 korda laiem kui Päike ja ruumalalt umbes viis korda suurem.
Ta on umbes 187 korda laiem kui Maa.
Ta on umbes 1,4 korda laiem kui Alpha Centauri A, järgmine väiksem täht sellel saidil.
Tema kaaslane, valge kääbus Siirius B, on umbes 11 300 kilomeetri läbimõõduga, Maast veidi väiksem. Siirius A on umbes 210 korda laiem.
Kui Siirius A oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Siirius B umbes 1 millimeetri läbimõõduga täpp. Need kaks tiirleksid teineteise ümber, olles teineteisest umbes 120 kuni 470 meetri kaugusel.

Miks Siirius paistab nii eredana

Siirius paistab taevas eredana kahel põhjusel: ta on lähedal ja kiirgab palju valgust. Umbes 8,6 valgusaasta kaugusel oli ta 2017. aasta seisuga Päikesele seitsmes lähim teadaolev tähesüsteem. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,5 triljonit kilomeetrit. Siirius A kiirgab ka umbes 25 korda nii palju valgust kui Päike, sest ta on nii laiem kui ka palju kuumem.

Siirius on ka tähe kohta noor. Tema vanuseks hinnatakse umbes 230 kuni 250 miljonit aastat, Päikesel umbes 4,6 miljardit aastat.

Kaaslane Siirius B

1844. aastal märkas astronoom Friedrich Bessel, et Siirius kõigub taevas liikudes veidi edasi-tagasi. Ta järeldas, et Siiriust peab tõmbama nähtamatu kaaslane. 1862. aastal nägid Alvan G. Clark ja tema isa seda kaaslast esimestena; praegu kannab see nime Siirius B.

Need kaks tähte tiirlevad teineteise ümber 50,1 aastaga, olles teineteisest umbes 8 kuni 32 astronoomilise ühiku kaugusel; üks astronoomiline ühik on Maa ja Päikese keskmine kaugus. Siirius B on valge kääbus, selline hämar ja tihe täht, milleks Päike oma elu lõpul saab. Ta mahutab umbes Päikese massi Maast veidi väiksemasse kerasse. Astronoomid hindavad, et ta oli algul umbes viie Päikese massiga täht, massiivsem kui Siirius A praegu, ning heitis vananedes suurema osa sellest ainest ära.