How big is Regulus?

Regulus on Lõvi tähtkujus asuv kuum täht, mis on Maast umbes 79 valgusaasta kaugusel; valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Regulus pöörleb nii kiiresti, et on lapik. Ekvaatoril on tema läbimõõt umbes 5,8 miljonit kilomeetrit, umbes 4 korda Päikese laius, kuid pooluselt poolusele vaid umbes 4,4 miljonit kilomeetrit.

Suurus

Tähel pole tahket pinda, seepärast on tema suurus selle helendava kihi laius, kust tema valgus pärineb. 2005. aastal oli Reguluse uuring esimene teaduslik tulemus, mille andis CHARA Array USA California osariigis Wilsoni mäel. Süsteem ühendab mitme teleskoobi valguse, et näha detaile, mis on liiga peened ühegi üksiku teleskoobi jaoks. Uuring näitas, et Regulus paistab ühes suunas laiem kui teises: 1,25–1,65 tuhandikku kaaresekundit, kus kaaresekund on 1/3 600 kraadist.

Nende mõõtmiste ühendamine tähe kauguse ja spektriga andis raadiuseks ekvaatoril 4,16 Päikese raadiust ja poolustel 3,14. Täht on ekvaatori kohalt umbes kolmandiku võrra laiem kui pooluselt poolusele. 2018. aasta uuring, mis kasutas teistsugust meetodit, andis sama ekvatoriaalraadiuse, 4,16 Päikese raadiust, ja polaarraadiuseks 3,08.

Suuruste võrdlused

Regulus on ekvaatori kohalt umbes 4 korda nii lai kui Päike ja pooluselt poolusele umbes 3 korda nii lai.
Umbes 450 Maad, kõrvuti asetatud, ulatuksid tema ekvaatori laiuseni.
Spiika kahest tähest suurem, järgmine suurem täht sellel saidil, on umbes 10,4 miljonit kilomeetrit lai, umbes 1,8 korda Reguluse laius ekvaatoril.
Veega, samuti kiiresti pöörlev täht, on ekvaatori kohalt umbes 3,8 miljonit kilomeetrit lai, seega on Regulus umbes 1,5 korda nii lai.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Regulus lapik pall, mille läbimõõt oleks ekvaatoril umbes 1 meeter, kuid pooluselt poolusele vaid 75 sentimeetrit.

Lagunemispiiri lähedal pöörlev täht

Regulus teeb ühe tiiru 15,9 tunniga. Võrdluseks kulub Päikesel selleks umbes 25 päeva. Reguluse pind liigub ekvaatoril kiirusega, mis on 86% kiirusest, mille juures täht hakkaks laiali lendama. Pöörlemine paiskab ekvaatori väljapoole, mistõttu on täht lapik.

Punnis ekvaator on ka poolustest jahedam ja hämaram, seda mõju nimetatakse gravitatsiooniliseks tumenemiseks. CHARA uuringus mõõdeti poolustel umbes 15 000 kraadi Celsiuse järgi ja ekvaatoril umbes 10 000. Gravitatsioonilist tumenemist oli sel viisil kiiresti pöörlevas tähes mõõdetud esimest korda.

2017. aastal kasutasid astronoomid Regulust, et esimest korda tuvastada polarisatsioon, mille pöörleva tähe moondunud kuju tema valgusele annab. Polariseeritud valguse lained võnguvad rohkem ühes suunas kui teistes. Mõju on väike, kuid see kinnitas, et Regulus pöörleb oma lagunemiskiirusele lähedal.

Varjatud kaaslane

2008. aastal leidsid astronoomid, et Regulus liigub iga 40 päeva järel edasi-tagasi, sest teda tõmbab nähtamatu kaaslane. 2020. aastal eristas uurijate rühm kaaslase nõrga valguse. Kaaslase mass on umbes 0,3 Päikese massi ja läbimõõt umbes 85 000 kilomeetrit, ligikaudu 7 korda Maa laius.

Kaaslane on tõenäoliselt jääk tähest, mis kaotas oma välimised kihid Regulusele. Kui gaas voolab ühelt tähelt teisele, võib see esimese tuumani paljaks kulutada ja teise kiiresti pöörlema panna. Astronoomid arvavad, et sel viisil hakkas Regulus nii kiiresti pöörlema.