How big is Püstoltäht?

Püstoltäht on massiivne, äärmiselt särav täht Linnutee keskme lähedal, umbes 26 000 valgusaasta kaugusel Maast. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Püstoltäht on särav sinine muutlik täht, haruldane ebastabiilsete tähtede liik, ja paksud tolmupilved varjavad seda tähte nähtavas valguses. 2009. aasta uuringus hinnati selle raadiuseks umbes 306 Päikese raadiust, mis teeb tema läbimõõduks umbes 430 miljonit kilomeetrit.

Suurus

Tolm blokeerib peaaegu kogu Püstoltähe nähtava valguse: Maani jõuab vaid umbes üks triljonist selle valguse osakestest. Seetõttu uurivad astronoomid tähte infrapunavalguses. Tähe suurus on välja arvutatud, mitte otse mõõdetud, tähe kogukiirguse ja pinnatemperatuuri põhjal. Mõlemad saadakse tähe infrapunaspektri, ehk lainepikkuste järgi laiali jaotatud valguse, võrdlemisel tähe arvutimudelitega.

2009. aastal leidis Francisco Najarro juhitud uurimisrühm, et täht kiirgab umbes 1,6 miljonit korda rohkem valgust kui Päike. Tähe pinna temperatuur on umbes 11 800 kelvinit (absoluutsest nullist mõõdetud kraadid), ligikaudu kaks korda kõrgem kui Päikese pinnal. Koos annavad need raadiuseks 306 Päikese raadiust. See raadius on arvestatud kihini, kust tähe valgus pääseb välja tähte ümbritsevast tihedast gaasituulest.

See arv on ebakindel. Temperatuur võib kummalegi poole eksida 1 500 kelvini võrra ning tähe heledus sõltub sellest, kui palju tolm eeldatavasti tähe valgust nõrgendab. 1997. aastal kirjeldas NASA tähte nii suurena, et see täidaks Maa orbiidi laiuse, umbes 300 miljonit kilomeetrit, mis on mõnevõrra väiksem kui 2009. aasta arv.

Suuruste võrdlused

Püstoltäht on umbes 300 korda nii lai kui Päike.
Kui Püstoltäht asuks Päikese asemel, ulatuks tähe pind kaugemale kui Maa orbiit, kuid mitte nii kaugele kui Marsi keskmine kaugus Päikesest.
Suurimas suuruses on S Doradus, veel üks särav sinine muutlik täht sellel saidil, umbes veerandi võrra laiem kui Püstoltäht.
Betelgeuse, punane ülihiid, on umbes 2,5 korda nii lai kui Püstoltäht.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Püstoltäht umbes 73 meetri läbimõõduga kera, umbes kaks kolmandikku Ameerika jalgpalli väljaku pikkusest.

Püstoludukogu

Täht on nime saanud Püstoludukogu järgi, mis on tähte ümbritsev püstolikujuline helendava gaasi ja tolmu pilv. Täht paiskas selle aine välja kahes suures purskes, umbes 6 000 ja 4 000 aasta eest. Udukogu mõõtmed on umbes 4,6 × 3,9 valgusaastat ning selles on gaasi umbes üheksa Päikese massi jagu.

Püstoltäht kuulub Quintupleti täheparve, massiivsete noorte tähtede rühma galaktika keskme lähedal. Ilma teel oleva tolmuta oleks Püstoltäht palja silmaga nähtav.

Muutuv hinnang

Pärast seda, kui Hubble'i kosmoseteleskoop oli tähte uurinud, teatas NASA 1997. aastal, et see võib olla säravaim teadaolev täht. Näis, et täht kiirgab kuni 10 miljonit korda Päikese võimsust. 1998. aasta analüüs ei suutnud valida tähe heledama ja tuhmima variandi vahel. 2009. aastal jõuti paremate arvutimudelitega tuhmima variandini, mis vähendas heledama hinnangu valgusvõimsust poole võrra.

Sellegipoolest kiirgab Püstoltäht umbes 20 sekundiga sama palju energiat, kui Päike kiirgab aastaga. 2009. aasta uuringus hinnati, et täht tekkis umbes 100 Päikese massiga. Sestsaadik on ta suure osa sellest massist kaotanud, kuigi tema praegune mass on ebakindel.