2 millimeetrit!
Lemmelid on pisikesed õistaimed, mis ujuvad tiikidel ja muudel seisva magevee veekogudel. Iga taim koosneb väikesest lehetaolisest kehast, mida nimetatakse lehekehaks, ja mõnel liigil on all rippuvad juured. Sellel saidil on näidatud ühte 2 millimeetri pikkust lehekeha, mis jääb väikese lemmeli (Lemna minor) vahemikku; selle lehekehad on 1–8 millimeetrit pikad.
Lemmelil pole tõelist vart. Lehekeha on vaid mõne raku paksune ja selle sees olevad õhuruumid hoiavad seda pinnal. Kõigil lemmelitel jääb lehekeha pikkus või laius vahemikku 1–15 millimeetrit.
Väikesel lemmelil on munakujulised lehekehad, mis on 1–8 millimeetrit pikad ja 0,5–6,2 millimeetrit laiad. Selle ainus juur võib kasvada kuni 15 sentimeetri pikkuseks. Sellel saidil näidatud 2 millimeetri pikkune lehekeha jääb liigi vahemiku väiksema otsa poole.
Lemmelid võivad õitseda ja moodustada seemneid, kuid kasvavad peamiselt pungumise teel: uued tütarlehekehad kasvavad välja emalehekeha ühest või kahest taskust. Lehekehad jäävad mõnda aega ühendatuks ning moodustavad väikesi kolooniaid, mis levivad üle vee.
2025. aasta seisuga on lemmelid kõige kiiremini kasvavad teadaolevad õistaimed. 2018. aasta uuringus esitati kõige kiiremini kasvava liigi Wolffia microscopica kahekordistumisajaks umbes üks päev. Heades tingimustes võib lemmel katta tiigi mõne päevaga. Et taimed võtavad kasvades veest toitaineid ja saasteaineid, saab neid kasutada ka reostunud vee puhastamiseks.
Kõige väiksemad lemmelid kuuluvad perekonda Wolffia, mida inglise keeles nimetatakse water-meal. Liigil Wolffia columbiana juured puuduvad. 2026. aasta seisuga kirjutab botaanikajuhend Go Botany, et seda peetakse üldiselt Maa väikseimaks õistaimeks.
Taimaal müüakse köögiviljaturgudel teist liiki, Wolffia globosa, kohalike nimede all, mis tähendavad „vesimunad“. Seda süüakse salatites, omletis ja karrides. Selle perekonna taimede kuivmassist on 20–30% valk.