10.9 kilomeetrit!
Mariaani süvik on poolkuukujuline süvik Vaikse ookeani lääneosa põhjas ning selle sügavaim punkt on umbes 10,9 kilomeetrit merepinnast allpool. See punkt, Challengeri sügavik, on 2026. aasta seisuga ookeani sügavaim teadaolev koht. NOAA, USA ookeani- ja ilmaamet, märgib selle sügavuseks umbes 10 935 meetrit.
Sügavust mõõdetakse merepinnast merepõhja sügavaima punktini. Challengeri sügavik asub süviku lõunaotsas, mitusada kilomeetrit USA-le kuuluvast Guami saarest edela pool.
2020. aasta juunis tegi süvaveesõiduk Challengeri sügaviku põhja mitu sukeldumist. Teadlased arvutasid sügavuse välja veesurvest, mida sõiduk seal registreeris. Nad tegid parandused selle kohal oleva merevee omaduste, õhurõhu ja kohalike raskusjõu erinevuste jaoks. Tulemus oli 10 935 meetrit allpool keskmist merepinda, pluss-miinus 6 meetrit.
Teised mõõtmised on põhinenud helil: neis mõõdetakse aega, mis kulub heli kajamiseks merepõhjast tagasi. Mõned allikad toovad ümardatud arvu, umbes 11 000 meetrit.
Ookeanisüvikud on ookeanipõhja sügavaimad osad. Need tekivad seal, kus kaks Maa välimist kihti moodustavat hiiglaslikku kivimiplaati, mida nimetatakse tektoonilisteks plaatideks, suruvad kokku ja üks vajub teise alla. Seda vajumist nimetatakse subduktsiooniks.
Mariaani süvik tähistab kohta, kus kiiresti liikuv Vaikse ookeani plaat kohtub aeglasema Filipiini plaadiga. Süviku kõrval ulatuvad Mariaanid, kaarjas vulkaanisaarte ahelik.
Veesurve kasvab sügavusega. Iga 10,06 meetrit merevett lisab ühe atmosfääri rõhku, mis on õhurõhk merepinnal. Challengeri sügaviku põhjas on rõhk rohkem kui 1 000 korda suurem kui merepinnal.
Süviku sügavust mõõtis esimest korda 1875. aastal laeva HMS Challenger meeskond ning Challengeri sügavik on nime saanud selle laeva järgi. 2009. aasta jaanuarist on osa süviku põhjast kaitstud Ameerika Ühendriikide Mariaani süviku merelise rahvusmonumendina.