15 kilomeetrit!
Deimos on Marsi kahest kuust väiksem. See on väike konarlik keha, mis on piki pikimat telge mõõdetuna umbes 15 kilomeetrit pikk. Deimos ei ole ümar, mistõttu sõltub tema laius sellest, mis suunas teda mõõdetakse.
NASA kirjeldab Deimost kui umbes 15 × 12 × 11 kilomeetri suurust keha. Need on tema pikkus, laius ja paksus, mõõdetuna piki kolme teineteisega täisnurga all olevat joont. NASA Marsi andmeleht annab veidi erinevad arvud. Seal on Deimos modelleeritud ellipsoidina ehk sileda, venitatud kerana, mõõtmetega 15,6 × 12,0 × 10,2 kilomeetrit.
NASA reaktiivmootorite labori andmetel oleks Deimosega samaruumalisel keral läbimõõt umbes 12,4 kilomeetrit. Nagu Maa Kuu, on ka Deimos alati sama küljega oma planeedi poole. Deimose pikim telg osutab Marsi poole.
Deimos on tume ja tihedalt kraatritega kaetud, nagu Phobosgi. Tema suurim kraater on umbes 2,3 kilomeetrit lai. Mõned kraatrid on osaliselt täitunud, mistõttu paistab Deimos Phobosest siledam.
Deimose raskusjõud on liiga nõrk, et hoida kinni tolmu ja kivimit, mis paiskub üles, kui miski Deimosega põrkub. Marsi raskusjõud hoiab selle prahi rõngas Deimose orbiidi lähedal ning kuu korjab selle tiirledes uuesti üles. Meteoriidilöögid on purustanud ka Deimose pinna paksuks lahtise kivimi ja tolmu kihiks, mida nimetatakse regoliidiks ja mis on võib-olla kuni 100 meetrit paks.
Deimos tiirleb ümber Marsi kord 30 tunniga, umbes 23 500 kilomeetri kaugusel planeedi keskpunktist. Asaph Hall avastas Deimose 11. augustil 1877, kuus päeva enne Phobose leidmist. Ta nimetas mõlemad kuud Aresi poegade järgi; Ares on Rooma jumala Marsi kreeka vaste. Deimos tähendab „õudust“.
Mõlemad kuud näivad koosnevat materjalist, mis sarnaneb asteroidivöö välisosa tumedate süsinikurikaste asteroidide materjaliga. Teadlased arvavad, et need võivad olla püütud asteroidid või Päikesesüsteemi tekkimise algusajast järele jäänud praht.