How big is Cruithne?

Cruithne on umbes 2,1 kilomeetri läbimõõduga asteroid, mis tiirleb ümber Päikese Maa orbiidiga seotud rajal. See suurus pärineb NASA kosmoseteleskoobi infrapunamõõtmistest 2010. aastal. Varasem hinnang, mis põhines ainult sellel, kui hele asteroid paistab, andis umbes 5 kilomeetrit.

Suurus

Cruithne'i suurus selgitatakse välja tema peegeldatud päikesevalguse ja eraldatud soojuse põhjal. 1997. aastal hindas meeskond, kes tuvastas tema ebatavalise orbiidi, asteroidi laiuseks heleduse põhjal umbes 5 kilomeetrit. See meetod sõltub sellest, kui palju päikesevalgust pind eeldatavasti peegeldab. Vale oletus võib anda tugevalt vale suuruse.

2010. aastal mõõtis NASA kosmoseteleskoop WISE Cruithne'ist tulevat infrapunavalgust ehk soojust. See soojus sõltub peamiselt asteroidi suurusest ja vaid nõrgalt pinna tumedusest. Mõõtmised annavad efektiivse läbimõõdu, see tähendab mõõtmistele vastava kera laiuse, umbes 2,1 kilomeetrit. Samuti näitavad need, et pind on väga hea peegeldusvõimega, ning selle peegeldusvõime korral annab heleduse meetod sama 2,1 kilomeetrit.

Cruithne pöörleb ümber oma telje ühe korra umbes 27 tunniga. Pöörlemisel tõuseb ja langeb tema heledus tugevalt.

Suuruste võrdlused

Umbes 19 Ameerika jalgpalli väljakut, otsakuti ritta pandud, ulatuksid Cruithne'i laiuseni. Iga väljak on koos lõpptsoonidega 110 meetrit pikk.
Cruithne on umbes kaks ja pool korda laiem kui Dubai Burj Khalifa kõrgus, milleks on 828 meetrit.
Kui Maa oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Cruithne umbes 40 mikromeetri läbimõõduga täpp, vähem kui pool inimese juuksekarva laiusest. Mikromeeter on millimeetri tuhandik.
Selles mõõtkavas jõuaks Cruithne oma lähimatel möödumistel pallist umbes 280 meetri kaugusele.

Maaga jagatud orbiit

Cruithne teeb Päikese ümber tiiru 364 päevaga, mis on peaaegu täpselt Maa aasta pikkus. Tema orbiit on välja venitatud ovaal, mis on Maa orbiidi suhtes kallutatud umbes 20 kraadi. Tema kaugus Päikesest jääb vahemikku 0,48–1,51 astronoomilist ühikut. Astronoomiline ühik on Maa keskmine kaugus Päikesest, umbes 150 miljonit kilomeetrit.

Maalt vaadates kirjeldab Cruithne igal aastal neeruubakujulise silmuse ja see silmus roomab aeglaselt mööda Maa orbiiti. Kui Cruithne Maale läheneb, muudab Maa gravitatsioon tema orbiiti veidi ning asteroid hakkab triivima vastupidises suunas. Astronoomid nimetavad seda hobuseraua orbiidiks. Viimane suunamuutus toimus umbes 1900. aastal ja järgmine oodatakse umbes 2285. aastal.

Cruithne ei ole Maa kuu, sest ta tiirleb ümber Päikese, mitte ümber Maa. Ta ei tule Maale ka kunagi väga lähedale. Kõige lähemal, mis juhtub vaid umbes iga 385 aasta järel, möödub ta Maast umbes 0,1 astronoomilise ühiku kaugusel, see on ligikaudu 40 korda Kuu kaugus.

Avastamine ja nimi

J. D. Waldron avastas Cruithne'i 10. oktoobril 1986 Siding Springi observatooriumis Austraalias. Teda oli kolm aastat varem vaadeldud Tšiilis, kuid mitte piisavalt kaua, et tema orbiiti määrata. Tema hobuserauakujuline rada tuvastati alles 1997. aastal, kui Paul Wiegert, Kimmo Innanen ja Seppo Mikkola simuleerisid tema liikumist arvutitel.

Asteroidi täisnimi on 3753 Cruithne ning 3753 on tema number teadaolevate asteroidide kataloogis. Cruithne on piktide kõige levinum iiri nimetus; piktid olid üks Šotimaa muistseid rahvaid. Nende legendide järgi oli Cruithne ka piktide esivanem ning tema seitse poega andsid nime Pikti kuningriigi seitsmele osale.