100 meetrit!
Rannikusekvoia on Maa kõrgeim puuliik. Sellel saidil kujutatud puu on 100 meetrit kõrge, mõõdetuna maapinnast puu tipuni. Vanad rannikusekvoiad on sageli üle 91 meetri kõrged ning 2026. aasta seisuga on kõrgeim teadaolev puu umbes 116 meetrit kõrge.
Rannikusekvoiad (Sequoia sempervirens) kasvavad looduslikult vaid kitsal ribal Vaikse ookeani rannikul, Kesk-Californiast Lõuna-Oregonini. USA rahvusparkide amet (National Park Service) kirjeldab vanu puid kui sageli üle 91 meetri kõrgeid ja tüve juurest 4,9–6,1 meetri läbimõõduga. Sellel saidil näidatud 100 meetrit vastab sellele kirjeldusele. See on ümar arv, mitte ühe kindla puu mõõdetud kõrgus.
Rannikusekvoiade nii kõrgeks kasvamist toetavad mitu tingimust: tugev vihm, suvine udu, mis aeglustab veekadu, leebe kliima, rikas muld jõelammidel ja teiste puude pakutav tuulevari. Udu annab umbes 40% veest, mida puud omastavad. Sellegipoolest pole siiani täpselt teada, miks nad nii kõrgeks kasvavad.
Puu kõrgus võib ka väheneda. Rannikusekvoiad kaotavad tuule ja välgu tõttu sageli võra ladvaosa ning ei pruugi enam kunagi oma endise kõrguseni kasvada. Punapuuks nimetatakse ka kahte teist puud: hiidsekvoiat ja metasekvoiat. Hiidsekvoiad on mahult suuremad, rannikusekvoiad aga kõrgemad.
2026. aasta seisuga on kõrgeim teadaolev elusolev puu rannikusekvoia hüüdnimega Hyperion, mis kasvab Californias Redwoodi rahvuspargis. Chris Atkins ja Michael Taylor leidsid selle 25. augustil 2006. Samal aastal mõõtsid ronijad selle kõrguseks 115,55 meetrit, lastes ladvast alla mõõdulindi. 2019. aastaks oli puu kasvanud 116,07 meetrini.
Hyperioni vanuseks hinnatakse 600–800 aastat ning selle tüve läbimõõt on 4,94 meetrit. Puud otsivad matkajad on tallanud maha selle ümber kasvavad taimed ja tihendanud pinnase puu madalate juurte kohal. Puu kaitsmiseks on park sulgenud selle ümbruse avalikkusele.
Mõned rannikusekvoiad elavad kuni 2 000 aastat ning USA rahvusparkide ameti andmetel on nende keskmine iga 500–700 aastat. Paks koor kaitseb neid kõigi tulekahjude eest peale kõige kuumemate. Koor on rikas ka tanniinide poolest, mis on looduslikud ained ning hoiavad putukaid ja mädanikku eemal.
Rannikusekvoia kasvab seemnest, mis pole suurem tomatiseemnest. Puu juured lähevad vaid 3–4 meetri sügavusele, kuid levivad külgsuunas 18–24 meetrit. Sügava keskse juureta võib tuul suure sekvoia ümber paisata. See on küpsete puude kõige sagedasem surmapõhjus, kui jätta kõrvale metsaraie. Umbes 96% rannikusekvoiade algsest põlismetsast on maha raiutud.