3 sentimeetrit!
Vutimuna on Jaapani vuti muna. Jaapani vutt on väike lind, keda kasvatatakse munade ja liha saamiseks. Muna on umbes 3 sentimeetrit pikk ja 2,5 sentimeetrit lai ning kaalub umbes 10 grammi. Muna valge koor on kaetud tumedate täppidega.
Muna suurus antakse kahe mõõduga: pikkus piki pikka telge ja laius kõige laiemas kohas. Teadlased mõõdavad mõlemat nihikuga, tööriistaga, mis hoiab eset kahe lõua vahel. 2016. aastal Indias tehtud uuringus, kus vaadeldi Jaapani vuti kolme sorti, olid munad keskmiselt 31,4–32,5 millimeetrit pikad ja 24,3–25,8 millimeetrit laiad.
2022. aastal Ohio Riiklikus Ülikoolis tehtud uuringus mõõdeti 100 tavalise Jaapani vuti muna. Munad olid keskmiselt 30,8 millimeetrit pikad ja 24,0 millimeetrit laiad ning kaalusid 9,5 grammi.
Jaapani vutt (Coturnix coturnix japonica) on pärit Ida-Aasiast ja teda peetakse nüüd üle maailma. See on väikseim toiduks kasvatatav linnuliik. Emased hakkavad munema umbes 6 nädala vanuselt ja võivad aastas muneda 250–300 muna.
Iga muna on seda munevat lindu arvestades suur. Vutimuna kaal on umbes 8% emase vuti kehakaalust, kanamuna kaal aga umbes 3% kana kehakaalust.
Vutimuna koor on valge, täppidega, mis on pruunist mustani ja vahel sinised või rohelised. Värvid tulenevad kahest pigmendist, mida toodetakse emase vuti munajuhas. Munajuha on käik, mida mööda muna liigub, kuni selle koor moodustub. Mõlemad pigmendid ladestuvad koorele koos.
Pigmentide segu määrab täppide värvi. Pruunide täppide põhipigment on protoporfüriin. Siniste ja roheliste täppide põhipigment on biliverdiin, üksi või koos tsingiga.