How big is Kalade-Vaala superparvede kompleks?

Kalade-Vaala superparvede kompleks on tohutu lapik galaktikaparvede riba, mille hulka kuulub ka Linnutee enda piirkond. Selle pikkus pikimas mõõtmes on umbes 1 miljard valgusaastat; valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Hawaii ülikooli astronoom R. Brent Tully kirjeldas kompleksi 1986. ja 1987. aastal.

Suurus

Tully leidis kompleksi, kaardistades rikkaid parvi, see tähendab massiivseid rühmitusi, kus igaühes on sadu galaktikaid. Ta sidus omavahel kokku üksteise lähedal asuvad parved ja leidis ühe võrgustiku, mis oli kõigist teistest palju suurem. Tema 1987. aasta artikli järgi on selles umbes 60 rikast parve ja selle mass on umbes 10¹⁸ (1, millele järgneb 18 nulli) korda suurem kui Päikese mass.

Kompleksi pikim mõõde on umbes 300 megaparsekit, kusjuures megaparsek on umbes 3,26 miljonit valgusaastat. See on umbes 980 miljonit valgusaastat. Kompleks on lapik nagu paks pannkook. Selle põhitasand on umbes 40 megaparseki (130 miljoni valgusaasta) paksune ja keskpunkt asub Maast umbes 650 miljoni valgusaasta kaugusel.

Need kaugused sõltuvad sellest, kui kiiresti universum paisub. Paisumiskiirust mõõdetakse kilomeetrites sekundis megaparseki kohta. Tully eeldas 75, Plancki satelliit aga mõõtis umbes 67, mistõttu oleks iga kaugus umbes 11% suurem. Tema 1986. aasta artikkel, mis põhines väiksemal arvul parvedel, andis pikimaks mõõtmeks 360 megaparsekit ehk umbes 1,2 miljardit valgusaastat. Nii või teisiti on kompleksi pikkus umbes miljard valgusaastat.

Suuruste võrdlused

Kompleksi pikkuse katmiseks kuluks umbes 10 000 Linnutee ketast, igaüks umbes 100 000 valgusaasta läbimõõduga.
Kui Linnutee oleks kahandatud korvpalli suuruseks, mille läbimõõt on umbes 24 sentimeetrit, oleks kompleks umbes 2,4 kilomeetrit pikk.
Laniakea superparv, Linnutee kodusuperparv, nagu see 2014. aastal kaardistati, on umbes 500 miljoni valgusaasta läbimõõduga, see on pool kompleksi pikkusest.
Herkulese–Põhjakrooni suur sein, palju kaugem struktuur, mida mõned astronoomid on välja pakkunud, on hinnanguliselt 6,5–9,8 miljardit valgusaastat lai, mis on 7–10 korda suurem kui kompleksi pikkus.
Vaadeldava universumi läbimõõt on umbes 93 miljardit valgusaastat, seega umbes 93 kompleksi, otsakuti ritta pandud, ulatuksid selle läbimõõduni.

Mida kompleks sisaldab

Tully jagas kompleksi viieks osaks. Silmapaistvaim neist on Kalade-Vaala superparv, mis kannab sama nime nagu kompleks, ja kompleksi keskpunkt on Kalade ja Vaala tähtkujude suunas. Kaks pikka parvede ahelat, Perseuse-Pegasuse ahel ja Pegasuse-Kalade ahel, moodustavad filamendi, millest teatasid esimest korda teised astronoomid 1985. aastal. Ülejäänud osad on Kujuri piirkond ja Neitsi-Hüdra-Kentauri superparv.

Tully pidas Linnuteed tõenäoliselt Neitsi-Hüdra-Kentauri superparve osaks. Suur osa sellest superparvest asub lõunataevas või Linnutee tolmu taga, kus parvi on raske näha. Tully sidus selle superparvede kompleksiga ühe joonduse tõttu. Lähedased galaktikad asuvad ühel tasandil ja see tasand on joondunud kogu kompleksi põhitasandiga.

Uuem viis superparvede kaardistamiseks

2014. aastal kaardistasid Tully ja tema kolleegid superparvi teisiti: galaktikate liikumise järgi. Iga galaktikat tõmbab seda ümbritsev mass. Superparve võib määratleda piirkonnana, kus galaktikad voolavad sissepoole sama koha suunas, nagu vesi, mis voolab mäest alla orgu.

Selle mõõdupuu järgi asub Linnutee Laniakea superparve serva lähedal. Laniakea läbimõõt on umbes 500 miljonit valgusaastat ja selles on umbes 100 000 galaktikat; selle mass on umbes 10¹⁷ Päikese massi. Nimi tähendab havai keeles „tohutu taevas“.