750 nanomeetrit!
Mimiviirus on hiiglaslik viirus, mis nakatab amööbe, ühest rakust koosnevaid organisme. Koos seda katva karvataoliste kiudude kihiga on Mimiviiruse osake umbes 750 nanomeetri (0,75 mikromeetri) läbimõõduga. Nanomeeter on meetri miljardik ja mikromeeter on tuhat nanomeetrit. Mimiviirus on piisavalt suur, et seda saaks tavalise valgusmikroskoobiga näha, mis enamiku viiruste puhul ei õnnestu.
Mimiviiruse osakesel on kaks põhikihti. Selle sisemisel kestal ehk kapsiidil on 20 tahku, nagu veidi ebatasasel 20-tahulisel täringul, ning kapsiidi läbimõõt on umbes 500 nanomeetrit. Kapsiidi katab tihe kiukiht, mille iga kiud on umbes 125 nanomeetrit pikk. Kiudude tõttu on kogu osake umbes 750 nanomeetri läbimõõduga.
Need mõõtmed pärinevad krüoelektronmikroskoopiast, kus osakesed külmutatakse kiiresti ja pildistatakse elektronmikroskoobiga. Mimiviiruse sugulastel on sama ehitus: kiukiht ümber kapsiidi, mille läbimõõt on umbes 0,5 mikromeetrit. 2014. aasta uuring kirjeldab sellesse viiruste sugukonda kuuluvaid osakesi kuni umbes 0,7 mikromeetri läbimõõduga.
Kapsiidi sees on viiruse DNA pakitud membraanidega mähitud südamikku. Genoom on umbes 1,2 miljonit aluspaari pikk; aluspaar on DNA redeli üks pulk. Genoomis on enamik samu geene, mida leidub väikestes bakterites. Kapsiidi ühes nurgas on meritähe kujuga tihend, mis võib reguleerida, kuidas DNA peremeesorganismi vabaneb.
Mimiviirus koguti esmakordselt 1992. aastal Inglismaal Bradfordis asuva haigla jahutustornist ning seda kahtlustati seal toimunud kopsupõletikupuhangu põhjustamises. Viirus nakatas amööbe nimega Acanthamoeba polyphaga. Selle suurus ja see, kuidas välimine kest värvus bakterite tuvastamiseks kasutatava värvainega, tekitasid mulje, et tegu on bakteriga. Sellele pandi nimeks Bradfordcoccus.
Didier Raoult ja tema kolleegid Prantsusmaa Aix-Marseille'i ülikoolist tuvastasid 2003. aastal, et tegu on viirusega. Raoult ütles esialgu, et nimi Mimiviirus tähendab „matkivat mikroobi“. Hiljem sidus ta nime „amööb Mimiga“, tegelasega lugudes, mille tema isa oli välja mõelnud evolutsiooni selgitamiseks.
Aastaid pärast avastamist oli Mimiviirus suurim teadaolev viirus ja veel 2009. aasta uuring kirjeldas seda nii. Selle avastamine näitas, et mõned viirused on valgusmikroskoobi all nägemiseks piisavalt suured. Sestsaadik on amööbidest leitud veelgi suuremaid viiruseid. 2013. aastal teatati pandoraviirustest, mille osakesed on purgikujulised ja umbes 1 mikromeetrit pikad.
2014. aastal kirjeldasid teadlased viirust Pithovirus sibericum, mille osakesed on umbes 1,5 mikromeetrit pikad, ehk kaks korda pikemad kui Mimiviiruse laius. Viirus äratati ellu Siberi igikeltsa proovist, mis oli üle 30 000 aasta vana. Selle genoom, umbes 600 000 aluspaari, on vaid poole nii pikk kui Mimiviiruse genoom.